Tallinna linnapea Edgar Savisaar kaebas peaminister Andrus Ansipile ja regionaalminister Siim Kiislerile andmekaitse inspektsiooni peale, sest see takistab pealinnal avalike ülesannete täitmist ja mittekodanike lõimimist ühiskonda.
Savisaar kaebas Ansipile andmekaitse tegevuse peale
30. jaanuar 2013, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Savisaart ajendasid peaministrile kirjutama andmekaitse inspektsiooni käsk hävitada Vene kultuurikeskuses mittekodanike infopäeval kogutud elanike andmed ning järelevalvemenetlus siseministeeriumilt mittekodanike andmete päringu kohta.
Tallinna linnapea alustab kolmeleheküljelist kirja ülevaatega Eesti olukorrast siin elavate kodakondsuseta inimeste kohta. Ta teeb väljavõtteid Eesti lõimumiskavast aastateks 2008-2013, milles näiteks tõdetakse, et enim torkavad lõimumisega seotud probleemid silma Harjumaa suuremates linnades ning omavalitsusüksuste senine roll riikliku lõimumispoliitika elluviimisel on olnud tagasihoidlik ja juhuslikku laadi.
«Mõne riigiasutuse tegevusest võib jääda mulje, et mitte kõik ametkonnad ei ole kursis lõimumiskava eesmärkide ning rakendusmeetmetega.»
«Vabariigi Valitsuse strateegilisest dokumendist tuleneb seega, et lõimumisega seotud tegevusi nähakse kohaliku omavalitsuse põhitegevusena ja elanikkonna parema lõimurnise tagamine on üks avalik-õiguslikke ülesandeid,» kirjutas Tallinna linnapea.
Edasi kirjutab Savisaar sellest, kuidas linn 21. oktoobril Vene kultuurikeskuses mittekodanike infopäeval kogus vabatahtlikkuse alusel 320 inimese andmed ning edastas neile info koolituste ja keelekursuste kohta. «Ainuüksi esimestel kursustel osales 53 inimest ja neist ligi 80 protsenti sooritas eksami edukalt,» oli Savisaar tulemustega rahul.
«Tallinna linna astutud sammud aitavad kaasa mittekodanike paremale lõimumisele Eesti ühiskonda nii eestlaste kui ka teiste rahvusgruppide aspektist, parandavad inimeste võimalusi tööturul, loovad neile võimaluse osaleda ühiskonnaelus, sealhulgas kohaliku elu korraldamisel, ning aitavad vähendada mittekodaniku staatusest tulenevat õiguslikku ebakindlust,» leiab Savisaar.
Seejärel jätkab ta oma murega: «Kahetsusväärselt võib aga mõne riigiasutuse tegevusest jääda mulje, et mitte kõik ametkonnad ei ole kursis integratsiooni ja Vabariigi Valitsuse kehtestatud lõimumiskava eesmärkide ning rakendusmeetmetega, püüdes takistada kohalikku omavalitsust tema haldusterritooriumil elavate elanike lõimumisele kaasaaitamisel ning piirates omavalitsuse võimalusi suhelda oma elanikkonnaga.»
Sellisena näeb Savisaar andmekaitse inspektsiooni tegevust, kes mullu 19. detsembril nõudis, et Tallinna linn hävitaks eelpool mainitud üritusel kogutud andmed ning tänavu 8. jaanuaril algatas järelevalve menetluse, seades kahtluse alla Tallinna linna õiguse küsida siseministeeriumilt mittekodanike andmeid.
Paradoksaalseks seejuures peab ta seda, et AKI kahtlustab rikkumist andmeid küsinud Tallinna tegevuses, mitte aga selles, et siseministeerium kevadel rea mittekodanike andmeid pealinnale väljastas.
Tallinna linn leiab, et andmekaitse ei käitu sedasi seadusega kooskõlas ning takistab pealinna avalike ülesannete täitmisel.
Inspektsioon takistuseks
Savisaar leiab, et ministeeriumid peaks oma valitsemisala ametiasutustele selgitama Eesti riigi integratsioonieesmärke ning selgitama selle tegevuse olulisust, et inspektsioon ei muutuks selles töös takistuseks.
Kirja lõpus palub Tallinna linnapea peaministrilt ja regionaalministrilt seisukohta reas küsimustes:
«1. Kas see on Eesti riigi ametlik poliitika, mille kohaselt ei tohi kohalikud omavalitsused osaleda oma territooriumil elavate inimeste ühiskonda lõimimisel? Kas integratsiooniküsimuste näol on tegemist ainult riigiasutuse ülesandega, nagu leiab andmekaitse inspektsioon?
2. Kas kohaliku omavalitsuse poolt oma haldusterritooriumil elavate inimeste ühiskonda integreerumise toetamine, kodakondsuse taotlemiseks keeleõppe ning põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise koolituste korraldamine on vastuolus mõne kehtiva seaduse või avalik-õigusliku kohustusega?
3. Kas Te toetate kehtivas Eesti lõimumiskavas sätestatud ja Urve Palo avaldatud mõtet, et kohalikel omavalitsustel on oluline koht integratsiooniprotsessis ning kohaliku tasandi kaasamine integratsioonistrateegia elluviimisse võib anda paremaid tulemusi?
4. Kas siseministeerium on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 8. veebruari 2012 järelepärimise alusel mittekodanike andmete valjastamisel rikkunud seadust? Milles näete võimalikku rikkumist?
5. Kas siseministeeriumi suhtes on algatatud riikliku või teenistusliku järelevalve menetlus? Kui ei, siis miks?
6. Kui siseministeerium on isikuandmete valjastamisel rikkunud isikuandmete kaitse seadust või mõnda muud õigusakti, siis milliseid meetmeid kavatsete ministeeriumi suhtes võtta tarvitusele praegu ja milliseid tulevikus, et samalaadseid rikkumisi ära hoida?»
Koopia kirjast on saadetud ka Euroopa Nõukogu inimõiguste volinikule Nils Muižnieksile.