Politsei jättis liiklusõnnetuse tunnistaja kahe silma vahele

Udo ja Mare Viisileht sattusid absurdsesse olukorda, kui nii politsei kui kohus tembeldas neid liiklusõnnetuse süüdlaseks. Sisimas olid liiklusõnnetuses osalejad veendunud, et nende südametunnistus on puhas ning perekond Viisileht teadis, et politsei on jätnud üle kuulamata õnnetuse ainsa pealtnägija, kelle ütlused võinuks neid kopsakast rahatrahvist päästa. Madala pensioni tõttu ei saanud pere endale kohtuskäimist siiski lubada, vahendab ERR Uudised.

Vaidlusalune liiklusavarii toimus ühel sombusel novembrikuu õhtul 2011. aastal Tallinnas Pirni tänaval. Viisilehed olid parajasti koos tütretütre ja tolle kolmeaastase lapsega teel Vääna, kui ühtäkki märgati, et suure magistraali poolt tuleb neile vastu üks auto.

«See käis niivõrd kiiresti, tütar taga hüüdis nagu midagi, aga sel ajal juba mina midagi nägin ja siis tõusin õhku,» kirjeldas Udo Viisileht, kelle kinnitusel nende auto vastassuunavööndisse ei kaldunud.

Mare Viisilehe sõnul oli nende auto tunnikiiruseks vaid paar- või kolmkümmend kilomeetrit tunnis. «Me lausa venisime seal tee peal,» lausus ta.

Viisilehed endal süüd ei näe

Kiirabi ja politsei tulid sündmuspaigale ning avarii osapooled andsid tunnistusi. Pool aastat hiljem, 2012. aasta mais kutsuti Udo Viisileht taas politseisse, kus üllatuslikult selgus, et just tema on õnnetuse põhjustamises süüdi tunnistatud.

«Ekspertiis on tuvastanud et Udo Viisileht sõitis otsa seisvale sõiduautole, kuid küsimus on selles, et mis hetkel see auto seisma jäi,» selgitas jurist Reimo Mets.

Mets liitus Viisilehe kaasusega hetkel, mil pensionär otsustas politsei väärteoprotokolli vaidlustada. Udo pole rahul, et ta peab maksma 661 eurot õnnetuse eest, milles ta endal süüd ei näe.

Avarii teine osapool rääkis politseile, et jäi enne kokkupõrget seisma ning just Viisilehtede auto oli see, mis vastassuunda kaldus. Udo Viisileht leiab siiski, et vastutus peaks olema kahepoolne, kuna mõlemad autod liikusid.

Metsa sõnul oleks pidanud tekkima küsimus, kas avariis on kaasvastutus, kas tegemist oli kaassüüdlastega, kas mõlemad liiklusõnnetuses osalejad on mingil määral süüdi ning see oleks olnud lahendus, mida Udo Viisileht oleks oodanud rohkem kui seda, et tema on õnnetuses ainuisikuliselt süüdi.

Liiklusõnnetuse tunnistaja ilmus välja juhuslikult

Et vahetuid pealtnägijaid avariil teadaolevalt ei olnud, lähtuski kohus otsuse tegemisel peamiselt ekspertiisist ning jättis Viisilehe süüdi.

Täiesti juhuslikult selgus aga, et avariil siiski oli otsene pealtnägija. Isik, kes sõitis Viisilehtede auto taga, nägi kokkupõrget vahetult pealt ning kutsus kohale kiirabi.

«Selles ongi kogu kaasuse dilemma, et ei mina, Udo Viisileht ega Mare Viisileht ei teadnud olemasolevast tunnistajast mitte midagi,» selgitas Mets.

«Vot see on see asjaolu, mis paneb tõsiselt mõtlema ka mind kui juristi, et kuidas on võimalik, et politsei on oma tööd teinud sellisena, et üks kõige olulisem tunnistaja on jäetud üle kuulamata,» lisas ta.

Täiesti juhuslikult oli õnnetuse pealtnägijaks Tallinna transpordiameti liiklusosakonna juht Talvo Rüütelmaa, kes on Metsa vana ülikoolikaaslane.

«On olemas õigusemõistmine, mis käib mööda seadusi ja on olemas mingi teine õigusemõistmine, mis ei käi mööda seadusi. See asjaolu, et mina sattusin Talvo Rüütelmaa juurde Udo Viisilehe esindajana ja hoopis teises küsimuses, on asjaolude juhuslik kokkusattumus. See, et me teeme sellest asjast Talvo Rüütelmaaga omavahel veel juttu, on veel omakorda juhuslik asjaolude kokkusattumus ja see, et ta viibis antud sündmuskohal, on veel neljas asjaolude kokkusattumus. Siin on juhuse ja juhuse kokkusattumus,» kirjeldas Mets.

Politsei tunnistab probleemi olemasolu

Pealtnägija Rüütelmaa ütles, et ei mäleta enam pooleteise aasta taguseid sündmusi eriti hästi, kuid tunnistas, et nii väikese hoo pealt katuse peale lennanud auto oli päris üllatav vaatepilt.

«Kui ma nägin, et seal sees on inimesed, siis ma lülitasin seisupiduri peale, jätsin ohutuled, lülitasin vilkurid ja läksin inimestele appi. Ma toimetasin proua sõidukisse ja helistasin päästeametisse,» kirjeldas Rüütelmaa toimunut. «Kui inimene oli päästeametile üle antud, jätsin visiitkaardi ja lahkusin.»

Rüütelmaa ütles, et oli sündmuskohal niikaua, kuni kohale tulid päästeamet ja politsei. «Küsisin, kas mind on vaja, öeldi, et vaja ei ole ja siis lahkusin,» rääkis ta.

Politsei tunnistab, et alles tagantjärele tuvastati, et Rüütelmaa numbrilt on tõepoolest häirekeskusesse helistatud, kuid seal ilmselt probleem peitubki – selgub, et politseile jääb tihti saladuseks see, kes häirekeskusesse väljakutse teeb.

«Möönan probleemi olemasolu,» ütles politsei Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht Elari Kasemets. «Tihtipeale see info häirekeskusest ei jõua politseisse, kui inimene kutsub läbi häirekeskuse päästjad, päästjad teavitavad politseid, siis tõesti võib tekkida olukord, kus vahepeal mingi nimi või mingi telefoninumber, ei taha öelda, et jääb kadunuks, aga jääb mingiks ajaks politseile teadmata.»

Tunnistuse olemasolu poleks politsei sõnul tulemust muutnud

Metsa hinnangul oleks Udo Viisilehe süüdistus muutunud, kui peatunnistaja Rüütelmaa oleks siiski üle kuulatud.

«See on ikka täielik bläkk, millega on taaskord hakkama saadud. See tekitas sellise pettumuse ühest küljest, teisest küljest tekitas sellise võidujoovastuse, et selle alusega peaks nüüd küll asi olema võidetav ja kindlasti lõppeb see Udo Viisilehe jaoks positiivses võtmes,» rääkis Mets.

Rüütelmaa ei oska öelda, kas tema tunnistus oleks lõpptulemust mõjutanud. «Tegelikult ma seda kokkupuute momenti kõrvalt ei näinud, ma nägin seda tagant. Vahetult enne liiklusõnnetust liikusid mõlemad sõidukid, kuid kumb sõidukitest enne pidama sai, seda ma tõesti ei näinud ja selles osas see ei muudaks midagi.»

Tagantjärele on muidugi raske spekuleerida teemal, kas Udo Viisileht oleks õigeks mõistetud ka juhul, kui peatunnistaja oleks politseis üle kuulatud. Rüütelmaa arvab, et Viisileht oli avarii põhjustamises siiski ise süüdi, sest ka tema tehtud fotolt nähtub, et pensionäri sõidusuunal on piisavalt ruumi ohutuks möödasõiduks.

«Kui arvestada nende sõidukite asukohta ja seda olustikku, siis tundub, et Honda Civicu juht oli ikkagi see, kes selle liiklusõnnetuse põhjustas,» lausus ta.

Kasemetsa sõnul ei saa öelda, et vale mees on õnnetuses süüdi tunnistatud. «Me ei saa seda kindlasti öelda, sest sõltumatu ekspert on kindlaks teinud, et üks sõidukitest seisis ja selle liikumise tagajärjel tekkis liiklusõnnetus. Asi on leidnud lahenduse kohtus, kohus on hinnanud tõendeid ja leidnud, et see on piisav, et inimest selles süüdistada,» rääkis ta.

Udo Viisileht jääb endiselt oma tõe juurde. Ta usub sisimas, et on süütu, kuid on otsustanud olukorraga leppida. Avariiline masin vedeleb tänase päevani trööstitus seisus mehe tagahoovis, sest tal pole raha ei remondi ega advokaadi jaoks.

«Ma olen juba nii vana, et tõstan käed üles ja annan alla,» lausus ta.

Metsa sõnul on loo moraal ennekõike selles, et õnnetuses osalejad peaksid üles märkima kõik autonumbrid ja isikute kontaktid, kes ümbruses asuvad. «Ära usalda seda, mida teevad teised isikud sinu eest,» lausus ta.