Riik asub uurima uussisserännanute kohanemist

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Liis Treimann

Justiits-, sise- ja majandusministeerium kavandavad põhjalikku uuringut selle kohta, kuidas uussisserändajad Eestis kohanevad, et koostada neile terviklik tugisüsteem ja vähendada nende diskrimineerimist.

Kuivõrd praegune Eesti rändepoliitika on Euroopa Liidu kontekstis konservatiivne ning kvalifitseeritud tööjõu ja välistudengite õiguste taganemine pigem formaalne, vajaks see senisest sihipärasemat lahendust, leitakse uuringu rahastustaotluses.

Planeeritava uuringuga tahetakse sügavuti analüüsida Eestisse saabunud uussisserändajate ja nende pereliikmete olukorda tööturul ja haridussüsteemis, nende kohanemisraskusi, kogemusi ebavõrdse kohtlemise ja vihakuritegudega, tugisüsteemide puudulikkuse ja muu sarnasega. Seda tehakse nii nende endi kui tööandjate vaatenurgast. «Uuringu tulemusena soovitakse saada poliitikaettepanekuid vihakuritegude ennetamiseks ning tervikliku ja jätkusuutliku migratsiooni tugisüsteemi kujundamiseks.»

«Kuigi lähiaastatel ei ole ette näha uusimmigrantide suurt sissevoolu Eestisse, siis konkureerime järjest enam Skandinaavia ja Baltimaadega kvalifitseeritud tööjõu migratsiooni vallas,» märgivad uuringu algatajad.

Uuringuprojekti algatajad soovivadki selle tulemusel saada infot ja poliitikasoovitusi uussisserändajate temaatika terviklikuks arendamiseks.

Eestis puudub jätkusuutlik tervikmudel, mis hõlmaks uussisserändajate teemat alates nende lähteriigist lahkumisest kuni Eesti ühiskonna täieõiguslikuks liikmeks kujunemiseni ning võrdse kohtlemise tagamist erinevates sotsiaalelu valdkondades. Lõimumisega seotud üldisi tegevusi viivad ellu näiteks töötukassa, politsei- ja piirivalveamet, SA Innove, MISA, haridusministeerium, kultuuriministeerium.

Uuringuprojektis märgitakse, et Eestis on küll mitmeid organisatsioone ja riigiasutusi, kes uussisserändajatega kokku puutuvad (omavalitsused, PPA, ülikoolid), kuid senini pole ära kasutatud nende potentsiaali migratsiooni tugisüsteemi loomiseks.

Varasemad uuringud on ka viidanud, et Eestisse saabunud võõrtööliste kohanemine (nii kultuuriline kui sotsiaalmajanduslik) jäetakse enamasti ettevõtete kanda; ülikoolid tagavad välismaalt tulnule keeleõppe võimaluse ning elukoha, aga teave seadusandlusest ja oma õigustest ning võimalustest jäetakse enamasti tutvustamata.

Nagu on viidanud varasemadki uuringud, on Eestis vähemusrühmade, sealhulgas uussisserändajate ebavõrdne kohtlemine küllaltki levinud probleem.  Kriminaalpoliitika seisukohalt soovitaksegi uuringuga välja selgitada vajadused ja võimalused sihtrühma teadlikkuse tõstmiseks ebavõrdse kohtlemise, diskrimineerimise ja vihakuritegude teemadel.

Uuringu sihtrühm jaotatakse tinglikult kolmeks: Eestisse töötamise eesmärgil saabunud uussisserändajad, nende pereliikmed ning Eesti ülikoolides õppivad magistrandid ja doktorandid. Alasihtgruppide võrdlemine annab informatsiooni, kas diskrimineerimine ning kohanemisraskused avalduvad pigem seoses töö- ja õpikeskkonna või muu ruumiga.

Uussisserändajatena käsitletakse kuni kolm aastat Eestis elanud inimesi. 2012. aastal oli 1-3 aastat riigis viibinud uussisserändajaid tähtajalise elamisloa väljastamise otsuste järgi 8362.

Uuringu maksumuseks on kavandatud 60 000 eurot ning see peaks valmima järgmise aasta aprilli lõpuks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles