Ministeerium plaanib kaotada väikelastele lasteaiakoha tagamise kohustuse
2. veebruar 2013, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeerium valmistab ette eelnõu, millega leevendatakse omavalitsuste kohustust elanikele lasteaiakohtade võimaldamisel. Kava järgi võib 1,5-3-aastastele lastele pakkuda vanema nõusolekul aiakoha asemel ka lapsehoiuteenust ning kohustus lasteaiakoht tagada jääb vaid 4-7-aastastele.
Sel juhul peab omavalitsus aga lapsehoiuteenuse maksumus kompenseerima samadel tingimustel lasteaedadega ehk katma valla- või linnaeelarvest lastehoiu majandamiskulud, personali töötasu, sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulud.
«1,5-3-aastasele lapsele võib pakkuda lasteaiakoha asemel vanema nõusolekul lapsehoiuteenust sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses, mille rahastamisele kohaldatakse võrdse kohtlemise põhimõtet munitsipaallasteaias käiva lapsega,» kõlab ettepanek.
Eelnõu eesmärk on muuta lasteaiakohtade võimaldamist omavalitsuste jaoks paindlikumaks, sest praegune seadus nõuab, et lasteaiakohad oleks loodud kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele.
Kui Postimees eelnõu kohta selgitusi küsima hakkas, ei soovinud haridusministeerium seda aga teha, viidates, et tegu on eelnõu mustandiga ning see võib igal hetkel muutuda.
«Meile see mõte sobib, et kui pole võimalik pakkuda aiakohta, võid pakkuda lapsehoiuteenust,» sõnas Eesti Maaomavalitsuste Liidu haridusnõunik Taimi Saarma. «Muidugi, see leevendab olukorda vaid natuke, sest hoiuteenuse nõuded on [lasteaia omadest] vaid pisut leebemad – seal ei pea olema õpetaja, võib olla vaid hoidja. Teisest küljest peab sul ikkagi olema õpetatud kaader ning koht, kus neid lapsi hoida,» jätkas ta.
Tallinna ümbruse kiire elanike kasvuga valdades on tema sõnul peamine probleem siiski see, et pole füüsilist keskkonda, kus lapsi hoida, ega ka raha selliste ruumide väljaehitamiseks.
«Aga lisaks on nad teinud [haridusministeerium – toim] muudatuse, mida varem meile koosolekul ei räägitud – et lapsehoiuteenust võib asendada vanema nõusolekul. Kui ikka vanem nõus ei ole, siis ma seda asendada ei või,» osutas Saarma. «See seab teatud piirangud siiski. Minu meelest pole see õige, 1-3-aastastele võiks võimaldada ainult hoidu.»
Eelnõu mustandi järgi peab siis omavalitsus hüvitama lapsehoiuteenuse maksumuse nii, et lapsevanema kanda ei jääks rohkem kui 20 protsenti palga alammäärast ehk tänavuse seisuga 64 eurot. Ka praegu kompenseerivad mitmed omavalitsused lapsevanematele lastehoiuteenust, kuid toetuse suuruse on iga omavalitsus ise kehtestanud. Seetõttu on lapse eralastehoius käimine siiski enamasti märksa kallim kui munitsipaallasteaias.
Saarma arvas, et väljapakutud lahendus lapsevanematele olukorda keerulisemaks ei tee. «Kui vallal ikka lasteaiakohta ei ole, siis ei ole, isegi kui läbi kohtu seda nõuda,» teadis Saarma omavalitsuste raskusi.
Saarma ei nõustunud ka hirmuga, et sellise leevendamise korral omavalitsused väikelastele lasteaiakohtade loomisele käega löövad. «Kindlasti mitte, sest ka hoiuteenusteks peavad olema nõuetekohased ruumid. Täna on põhiküsimus füüsilises kohas, kuhu lapsed panna.»
-
Koolieelse lasteasutuse seadus:
§ 10. Kohaliku omavalitsuse kohustus
(1) Valla- või linnavalitsus loob kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.