Riigi vastu suunatud vägivallaga ähvardamine võib tuua tulevikus kuni kolmeaastase vanglakaristuse. Massilisele korratusele üleskutsumine ja sellest tulenevad ohud viivad samuti trellide taha.
Riigi ähvardamine viib tulevikus trellide taha
28. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täpselt kuu enne pronksöid läbis riigikogus esimese lugemise karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille üheks eesmärgiks on tõhustada massilise korratuse kohta käivaid sätteid, et riik saaks tulevikus nende ohtlike riigivastaste süütegudega karmimalt käituda.
Juba on kriminaliseeritud massilise korratuse organiseerimine, kuid Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikud Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher esitasid eelnõusse omapoolsed ettepanekud, millest üheks on kriminaliseerida ka Eesti riigi vastu suunatud vägivaldse tegevusega ähvardamine.
Riigikogu liikmed Reinsalu ja Vaher põhjendavad vägivaldse riigivastase teoga ähvardamise kriminaliseerimise ettepanekut sellega, et ükskõik milline riigi vastu suunatud vägivaldne tegu on kõige ohtlikum riigivastane kuritegu. «Leiame, et Eesti riik ei saa lubada ka endavastast vägivallaga ähvardamist ja see tuleb muuta karistatavaks,» märkisid nad.
Saksamaal on karistatav näiteks ähvardus, millega plaanitakse lõpetada Saksa Liitvabariigi eksistents või rikkuda riigi põhiseaduslikku korda. Soome karistusseadus ütleb, et «riigireetmine on ka vägivallaga ähvardamise teel Soome riigikorra muutmine või kukutamine».
Reinsalu ja Vaher leiavad, et olukorras, kus võidakse karta ähvarduse realiseerimist, on võimalik ühiskonnas takistada institutsioonide toimimist.
Praegu on eelnõus kirjas, et massilise korratuse ettevalmistamine ja sellele üles kutsumine muutuvad samuti karistatavaks, aga seda lisatingimusel, kui sellega võib kaasneda rüüstamine või purustamine. Vaher ja Reinsalu näevad selles punktis puudujääki.
«Pakume omalt poolt välja sõnastada lisatingimus järgmiselt: «…millega võib kaasneda rüüstamise, purustamise, süütamise või muu sellise tegevuse oht…»,» soovitavad nad juba ka näilise ohu tekkimise eest ühe- kuni viieaastast vangistust.
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalle Laanet tõdes eelnõu esimesel lugemisel, et kui kehtiva seaduse puhul on korratustele kahjuliku tagajärje saabumine primaarne, siis praktikas on muudatused läbinud eelnõus väljatoodud rahutuse organiseerimise, ettevalmistamise ja sellele üleskutsumise tõendamisega tõelisi raskusi.
«Olen arutanud seda küsimust ka politseinike ehk praktikutega ja nemad on samal seisukohal,» nentis endine siseminister Laanet. «Ja me nägime pronksöö sündmusi, kus reaalsed kahjulikud tagajärjed saabusid, kuid tänase päevani süüdlasi ei ole.»
Justiitsminister Rein Lang kaitses eelnõu 25. märtsil riigikogu ees ja nimetas seda väga õnnestunuks. Eelnõu aitab Langi sõnul ennetada massikorratuste organiseerimist ja nende käigus süütegude toimepanemist. Samuti peab karistatud saama korratusele üleskutsumine ja ettevalmistamine.
Arvamus
Jaan Ginter
Tartu Ülikooli kriminoloogia korraline professor:
Tapmisähvardus on ju samuti kuritegu ning selle vastu ei ole meist keegi. Kui ähvardatakse vägivallaga Eesti riigi vastu, siis siin võib üles kerkida sama probleem, mis tapmisähvarduste puhul, ehk et ähvardus peab olema tõsiseltvõetav ja ei saa olla lihtsalt õhku visatud lause.
Kindlasti tuleb selliste kriminaalasjadega palju probleeme, ja seda just tõendamisega – kui reaalse ja tõsise ähvardusega ikkagi tegemist oli. Aga põhimõtteliselt oleme kogu karistusseadustikuga pikas perspektiivis liikunud sinnapoole, et kriminaliseerime käitumisvõimalusi ette. Kui vanasti kriminaliseerisime asja siis, kui keegi oli tapetud või vara ära varastatud, siis nüüd saavad kriminaliseeritud käitumised enne, kui kahju üldse tekib.
Suurt probleemi mina siin tegelikult ei näe. Tõendamise õnnestumise küsimus muidugi jääb õhku.