Uuring: trükiajakirjandus püsib elujõulisena

Internetimeedia võidab küll populaarsust, ent on enamike väljaannete jaoks jäänud pigem põhitegevust toetavaks, kui iseseisvaks tuluvaldkonnaks. Meediatarbijate jaoks on päevauudised tarbekaup, mille vastu on küll huvi, ent mille eest ei olda valmis maksma, teevad uuringu korraldajad järelduse.

Täna avaldatud globaalne uuring meediatarbijate muutustest digitaalajastul näitab, et ajalehtede tiraažid ja reklaamitulud on küll arenenud riikides pidevalt langemas, ent see ärisektor püsib veel pikka aega elujõulisena ning pakub tulusaid võimalusi nutikamatele ettevõtjatele.

Lisaks peamiselt internetimeedia pealetungist põhjustatud pikemaajalisele langustrendile on ajalehti rängalt löönud ka globaalne majanduslangus: hinnanguliselt vähenevad 2009. aasta tulud eelmise aastaga võrreldes üleilmselt 10,2 protsenti, kusjuures Euroopas ja Põhja-Ameerikas on langus keskmisest suuremgi.

Viimase viie aastaga on ajalehereklaami osakaal ülemaailmses reklaamiäris langenud 31-lt 25 protsendini ning see arvatakse vähenevat 2011. aastaks 21 protsendini. Internetireklaami osakaal seevastu on tõusnud kolmelt kümne protsendini ja kasvab 2011. aastaks 16 protsendi peale. Mõned reklaamiliigid nagu erakuulutused on ajalehtedest peaaegu täielikult kadunud ning töökuulutused samuti suures osas internetti üle kolinud.

Sõltumata langustrendist jääb trükiajakirjandus veel aastakümneteks teiste meedialiikidega koos eksisteerima, kuid muutudes ja arenedes suundades, mida me veel täna ette aimata ei oska. Kriitiliseks eduteguriks saab ajalehetoimetuste suutlikkus leida edukalt toimivaid ärimudeleid.

Uuring näitab, et tarbijad peavad päevauudiseid tarbekaubaks, mille eest nad üldjuhul maksta eriti ei soovi, olgu tegu trükiajakirjanduse või internetiportaaliga. Samas ollakse valmis maksma põhjaliku ja sisulise informatsiooni ning analüüsi eest, eriti spetsiifilistes valdkondades (majandus-, aga ka spordiuudised). Igal juhul on vanad harjumused rasked murduma: sama sisu eest paberkandjal on tarbijad valmis maksma pea 2 korda rohkem kui internetis.

Ekspress grupi juhatuse esimehe Priit Leito sõnul on Eesti trükiajakirjandus enamuse maailma riikidega võrreldes paremas seisus, sest ajalehtede lugemise harjumus on meil tugev ning tiraažidest suure osa moodustavad koju tellitud lehed.

«Sarnaneme selles osas Skandinaavia riikidega. Ka üldises reklaamipirukas on Eestis ajalehtede osakaal soliidselt 36 protsenti. Internetireklaami turuosa kasvab kahtlemata ka Eestis, kuid see tuleb kõigi teiste meediate, mitte ainult trükimeedia arvelt. Ajalehtede jaoks saab suurimaks väljakutseks olema see, kuidas uues olukorras kulusid juhtida säilitamaks kasumlikkust,» selgitas Leito.

PricewaterhouseCoopers Eesti tegevjuht Ago Vilu märkis, et Eesti juhtivad ajakirjandusväljaanded on olnud kiired kasutama digitaalse meedia võimalusi ning investeerinud oma internetiportaalidesse märkimisväärseid summasid. Tema sõnul jääb võtmeküsimuseks aga kasumlikkuse hoidmine muutuvates oludes ning seeläbi tehtud investeeringute tootlikkuse säilitamine. Samas märkis ta, et Eestis on seoses interneti kiire ja ulatusliku levikuga võimalused kiireks kasvuks keskmisest paremad.