Kultuuriministeeriumis valminud uus muuseumiseaduse eelnõu loob Eesti muuseumidele riikliku kahjuhüvitise süsteemi, mis säästab muuseume rahvusvaheliste näituseprojektide tarvis kallite erakindlustuste sõlmimisest.
Muuseumidele luuakse riiklik kahjuhüvitissüsteem
5. veebruar 2013, 20:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kasutavad Eesti muuseumid rahvusvaheliste näituseprojektide puhul erakindlustust, mille maksed kindlustusseltsidele olnud vahemikus 3000–32 000 eurot, selgub uue muuseumiseaduse eelnõust. Näiteks Eesti Kunstimuuseumis toimunud Joan Miró näituse puhul tuli maksta kindlustusele 31 956 eurot. Ilma kindlustuseta ei ole aga võimalik Eestisse ühtegi väärtuslikku välisnäitust tuua.
Rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi puhul ei ole kindlustusmakseid ning reaalset raha on vaja vaid juhul, kui kahjujuhtum aset leiab.
Kultuuriministeeriumis valminud muuseumiseaduse eelnõus pakutakse välja rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi, mille raames kohustub riigimuuseum tagama teise riigi institutsioonilt näitusele laenatud teoste säilimise. Juhul, kui kahju on siiski tekkinud, kohustub riik tagama selle hüvitamise riigieelarvest.
«Põhiolemuselt täidab süsteem sama eesmärki kui kindlustusseltside pakutav kindlustus ehk erakindlustus, põhierinevus seisneb selles, et rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi puhul ei ole kindlustusmakseid ning reaalset raha on vaja vaid juhul, kui kahjujuhtum aset leiab,» selgitatakse eelnõu seletuskirjas.
Eelnõu järgi võib näituse kahjuhüvitisega katta kahju, mis on tingitud näituste kahjustumisest, hävimisest või kaotsiminekust – see hõlmab ka vargust. Lisaks on võimalik määrata, et tagatava näituse kahjuhüvitisega kaetakse üksnes osa näituse koosseisust, väärtusest, eksponeerimise või vedamise perioodist, territooriumist või riskidest. Süsteem kohaldub riigimuuseumidele ja muuseumidele, mis tegutsevad riigi asutatud sihtasutusena.
Selline rahvusvahelise näituse kahjuhüvitise süsteemi rakendamine Eestis on vajalik, et säästa muuseumide eelarveraha, korraldades samas rohkem kõrgetasemelisi välisnäitusi. Teiseks kindlustab see ka Eesti rahvusvahelist mainet näitusekorraldajate silmis, sest riigigarantii on Euroopas valdav.
Seletuskirjas leitakse, et selline süsteem aitab rikastada kohalikku kultuurielu kõrgetasemeliste rahvusvaheliste näitustega. «Praegu on mitmed sellised näitused jäänud toimumata liiga suurte kindlustusmaksete pärast või seetõttu, et museaalide omanik ei aktsepteeri erakindlustust (nt Venemaa muuseumid).»
Samuti saab tänu sellele ka Eesti kunsti ja kultuuripärandit maailmas laiemalt tutvustada. «Paljudes riikides on sissetoodavate näituste garanteerimise alammäärad meie kunsti- ja kultuuriväärtuste hinnangulisest väärtusest kõrgemad. Seetõttu peaksid korraldajad neis riikides tasuma erakindlustuse makseid, mis teeb meie näituste korraldamise nende institutsioonide jaoks vähem atraktiivseks.»
Rahvusvahelisse näitustegevusse on Eesti riigimuuseumidest lülitunud Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, mõned endised maakonnamuuseumid. Samuti on näitusi Eestisse toonud Tallinna Kunstihoone ja üksikud väikemuuseumid.
Kõige rohkem kõrge väärtusega välisnäitusi korraldab Eesti Kunstimuuseum, kelle kindlustuskulud on viimaste aastate lõikes olnud 40 000–50 000 eurot aastas, seda väga soodsatel tingimustel.
Sissetoodud näituste väärtused on jäänud mitmel korral 5–10 miljoni euro vahemikku, samas väärtuslikemad neist on ulatunud 39 ja isegi 74 miljoni euroni.