President Toomas Hendrik Ilves annab tänavu vabariigi aastapäeva eel teenetemärgid 19-le inimesele, kes seisnud Eesti eest relvaga või teinud seda silmapaistva tööga riigiametites. Kes nad on ja mis tõi neile riikliku autasu?
Tänavune valik: end lahingus tõestanud sõdurid ja silmapaistvad riigiametnikud
6. veebruar 2013, 13:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minevikus Eesti iseseisvumise nimel seismise eest saab Valgetähe IV klassi teenetemärgi Rootsis elav Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate liidu omaaegne esimees Jaak Jüriado (70), kes juhtis pagulaste loodud ja Nõukogude režiimi ohvrite abistamiseks mõeldud organisatsiooni Stockholmis 14 aastat kuni selle töö lõpetamiseni 1993. aastal.
Samuti endine vabatahtlik soomepoiss Uno Mändla, kes vastas admiral Pitka üleskutsele kaitsta Eesti Vabariiki ja saadeti režiimi poolt Siberisse sunnitöölaagrisse.
Sarnaselt mullusele peab president ka tänavu meeles välismissioonidel teeninud kaitseväelasi. Põhiline erinevus seisneb selles, et kui mullu kandsid teenetemärgi saajad võrdlemisi kõrgeid paguneid, siis tänavu on nad valdavalt end lahingutes tõestanud allohvitserid.
Kui mullu kandsid teenetemärgi saanud ohvitserid võrdlemisi kõrgeid paguneid, siis tänavu on nad valdavalt end võitluses tõestanud allohvitserid.
Kotkaristi teenetemärgi mõõkadega saab seitsmel välismissioonil teeninud ja korduvalt oma üksuse lahingutegevust edukalt juhtinud nooremseersant Janno Jänts. Lisaks temale veel Afganistanis NATO operatsioonil raskelt vigastada saanud kaitseväelased: seersant Janno Lepik ning mitmeid isevalmistatud lõhkekehi avastanud lahingpioneerid nooremseersant Madis Põri ja kapral Raigo Roots.
Kotkaristi teenetemärgi saab ka kapten Elle Jürgenson, kes teenis Afganistanis Eesti kontingendi arstina kaks järjestikust pooleaastast rotatsiooni.
Politsei- ja piirivalveametis on tänavu kuus teenetemärgi saajat. Kotkaristi teenetemärgi saavad:
Jüri Nurme, kes taasloodud politsei esimese peadirektorina juhtis aastatel 1990-1992 politseiorganisatsiooni selle kõige murrangulisemal ja keerulisemal ajal.
Aivar Alavere, kriminaalpolitsei kaasaegse ja professionaalse jälitusvõimekuse arendaja ja juhtija Keskkriminaalpolitseis.
Kaido Kõplas, pikaajaline narkokuritegevuse vastase tegevuse eestvedaja ja paljude edukate operatsioonide juht Põhja prefektuuris.
Kuldar Merimaa Mustajõe kordoni vanempiirivalvur, Narva piirilõigu piiriesindaja abi, aktiivne Kaitseliidu liige, kes on valvanud Schengeni välispiiri ka Kreekas ja Bulgaarias.
Marko Rohtmets, kaitsepolitsei ametnik.
Rando Kruusmaa, kes siseministeeriumis töötas välja ainulaadse süsteemi piiriületuse korraldamiseks ja piirijärjekordade kaotamiseks, millest nüüd võtavad eeskuju mitmed Euroopa Liidu riigid ja ka Venemaa.
Riigiteenistuses või omavalitsuses osutatud teenete eest saavad Valgetähe teenetemärgi samuti kuus inimest.
Priit Pirsko – Alates 2000. aastast Eesti riigiarhivaari ametit pidav ajaloolane on arhiivindust arendanud pikalt. 1993. aastast on ta juhtinud Eesti Ajalooarhiivi, aastatel 1999-2000 oli ta Rahvusarhiivi regionaaldirektor. Viimastel aastatel seisab tema ja RKASi ees uus väljakutse – ehitada rahvusarhiivile Tartusse uus hoone.
Irene Käosaar, haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja, on suuresti inimene, kelle käe all on Eestis aset leidnud viimase aastakümne haridusmuudatused nagu uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja selle rakendamine. Iseäranis suurt rolli on Käosaar mänginud eestikeelse gümnaasiumihariduse juurutamisel vene koolides.
Väino Sarnet, Eesti erastamisagentuuri peadirektor aastatel 1993-1999, on avalikkuses viimasel ajal hoidnud madalat profiili ja praegu ametis Tallinna linna sisekontrolörina. Ilvese otsus mehele teenetemärk omistada näitab, et Sarnetile toona suurt ebapopulaarsust toonud erastaja töö oli riigi seisukohalt vajalik, et seda veel tosin aastat hiljem meeles pidada.
Andres Talijärv, 2009. aastast keskkonnaministeeriumi metsanduse asekantsler, on presidendi kirjelduse kohaselt üks enim Eesti metsandust kujundanud inimene viimase 20 aasta jooksul. Ilves ei eksi, sest 1980. aastal metsamajandi abimetsaülemana alustanud mees tõusis kiiresti Metsaameti peadirektoriks ja ministeeriumi metsaosakonna juhatajaks. Vähe sellest – Talijärv on töö kõrvalt tegev paljudes looduskaitse ja metsandusega seotud ühiskondlikes organisatsioonides.
Diana Beltadze oli 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse peakorraldajana inimene, kes seisis mullu kuid järjest kahe tule vahel. Ühest küljest tuli tal kellaajast hoolimata avalikkusele aru anda rahvaloenduse tuhandete detailide kohta, mis mitte alati polnud rõõmustavate killast. Teisalt kaitsta ja motiveerida oma meeskonda, kes rahvaloenduse raske töö ära tegi. Ja seda väga edukalt.
Heiki Hunt, infoturbe edendaja. Tegemist on Eesti julgeoleku tagamisega seotud ametnikuga, kelle üksikasjalikke teeneid ei pea presidendi kantselei võimalikuks avaldada.