Justiitsminister Hanno Pevkur (Reformierakond) soovib ametis keskenduda õigusselgusele, bürokraatia vähendamisele ja inimõiguste kaitsele uurimistoimingutes.
Kas meie prokuratuur vajab valvet?
8. veebruar 2013, 00:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millest ikkagi selline vangerdus – pärast Kristen Michali tagasiastumist toodi teid sotsiaalministeeriumist justiitsalale. Et mitte muutuda tegemata asjade pantvangiks?
Mul oli raske ära tulla, sest sotsiaalministeeriumis oli käima lükatud mitmeid asju, mis jäid pooleli. Töövõimetuse temaatikaga oleks tahtnud lõpule jõuda, aga tõenäoliselt ei jõuta sellega lõpule selle valitsuse ajal, kuna ainuüksi üleminekuaeg peab olema – arvestades määratud töövõimetusi – vähemalt viis aastat. Arstide streik oli just olnud, arstide kollektiivleping ei olnud veel sõlmitud ja teemasid oli püsti palju. Teisalt on mulle justiitsvaldkond alati palju huvi pakkunud.
Michali ajal sai palju põhimõttelisi asju kas tehtud või hoog sisse antud. Millised on teie eelistused?
Erakondade rahastamisega, Jääkeldri protsessi teemadega, põhiseaduskomisjonis algatatud erakonnaseaduse muudatustega ja valimistega seotud küsimustega peame niikuinii tegelema. Samuti inimeste põhiõiguste kaitsega, muu hulgas sellega, millised on uurimisasutuste õigused, millised prokuratuuri õigused ja kohustused.
Laiemalt rääkides pakub mulle isiklikult huvi õigusselguse küsimus ehk kirjutatud normid peavad olema arusaadavad kõigile, mitte ainult juristidele. Samuti õigusmuudatuste mõjud. Õigusselgus ja vähene bürokraatia on mulle väga tähtsad. Kogu elu pole võimalik kirja panna seadusesse, mõistuspärane lähenemine on tähtis. Samuti ootab planeerimis-ehitusseadus, korteriomandi-korteriühistuseadus, perekonnaseadus ja veel palju muud korrigeerimist. Tööd on palju.
Üks eelmise ministri peateemasid oli kooseluseadus. Kuuldavasti soovite sellelt hoogu maha võtta.
Olen perekonnaseadusega edasi mineku jaganud kolme etappi. Esimene etapp on vaja valmis saada kevadel ja see puudutab kõiki praktikas ilmnenud probleeme – näiteks eestkoste küsimus, alaealise varaga tehtavad tehingud. Teine etapp puudutab kooselu regulatsioone, mis lähtuvad lapse huvidest ja lapse kaitsest ehk kuidas abieluta kooseludes kaitsta last. Ja kolmandas etapis kõik muu, ka samasooliste inimeste kooselu regulatsioon. Minu jaoks on kõige olulisem esimeses järjekorras lahendada ära praktikas ilmnenud probleemid. Hoogu pole maha võetud.