Riigikohtu esimees Märt Rask rääkis täna Tallinnas toimuval kohtunike täiskogul, et tervikliku kohtusüsteemi kui kolmanda võimuharu puudumine ja sellest välja kasvavad alateemad, nagu täitmata kohtunikukohad, kohtuametnike nappus ja nende palgad, õigusemõistmise ebamõistlik aeg, on kordunud aastast aastasse arengutendentse ilmutamata.
Ta ütles, et riigikohtu esimees peab kohtusüsteemi arengut jälgima, juhtima, suunama – omama arenguvisiooni vähemalt viis aastat ette. Lisaks märkis ta, et kohtusüsteemi areng võib toimuda üksnes sedavõrd mõõdukas tempos, et mitte keegi arengut ei märkaks.
«Kohtusüsteemi sisene, valitsev konservatiivne arusaam eelistab probleemiderohket stabiilsust neile muudatustele ja arengutele, mis võiks probleemid lahendada. On mõistetav, et kohtunikud, kes igapäevaselt ei puutu kokku õigusemõistmise korralduslike küsimustega, suhtuvad süsteemi arengusse leigelt.»
Ta lisas, et ennekõike on iga kohtunik õigusemõistja, mitte süsteemi arendaja. «On küsitav, kas kohtunik peab oma töölaua tagant nägema kogu kohtusüsteemi tervikpilti, kuid see ei saa olla küsitav kohtujuhtide jaoks. Kes on kohtujuhid? Kas justiitsministri käepikendused ministeeriumi allasutustes või mingilgi moel iseseisva võimuharu toimimise eest vastutavad isikud? Tihti tundub, et kohtujuht on omade juures võõras ja võõraste juures oma. Oleneb vaatenurgast. Ilmselt on just sellisest suhtumisest võimalik leida tõde selle kohta, miks uute kohtuesimeeste leidmine on olnud üsna vaevarikas.»
Praeguse kohtusüsteemi, eelkõige kohtunikkonna valmisolek võtta vastutus õigusemõistmise korrakohase toimimise eest ja korraldada enesekorralduse põhimõtete alusel kolmanda võimuharu tööd on Raski sõnul tagasihoidlik.
«Ei tundu olevat seda kriitilist massi kohtunikkonnast, kes enam ei tahaks leppida sellega, et nende tööelu korraldab täitevvõimu töömeetodeid ja põhimõtteid, rõhutan täitevvõimu töömeetodeid ja põhimõtteid rakendades justiitsministeerium. Kohtud on kohtujuhtide üle tehtava järelevalve kaudu üha rohkem muutumas aruandekohustuslikuks mitte kohtuvõimu kui terviku, mitte näiteks kohtunike täiskogu, vaid täitevvõimu ees. Kes ise oma elu ei korralda, riskib sellega, et tema elu korraldavad teised.»
Rask ütles, et viimased arengud on tõestanud, et pendel liigub selles suunas, mis tugevdab täitevvõimu osa kohtukorralduses. «Eelmine justiitsminister kinnitas riigikohtu esimehele, et õigusemõistmine kuulubki tema valitsemisalasse. Tegemist ei olnud sõnavääratusega, vaid selge poliitilise veendumusega.»
Kohtute seadusega tegelemine oli justiitsministeeriumi tööplaani kohaselt kavandatud 2014. aastasse, selle parlamendis arutamine peaks toimuma 2015. aastal ja jõustamine 2016. aastal. «Teame, et 2015. aasta märtsis toimuvad riigikogu valimised, mis omakorda viitab sellele, et võimulolev valitsuskoalitsioon ei kavatse kohtusüsteemi arengu küsimustega seadusandlikul tasandil tegeleda.»
Minister kutsus läinud aasta 1. juunil kokku kohtukorralduse reformi ümarlaua, millest osavõtjatel oli võimalus veenduda, et valitsuskoalitsiooni erinevad osalised ei ole suutnud kohtusüsteemi arengu küsimustes üksmeelt leida. «Oleme korduvalt kuulnud üksikute juhtivpoliitikute, ka põhiseaduskomisjoni esimehe mõtteavaldusi, et kohtukorralduse reformimisega tuleb edasi minna, kuid ainult mõtteavaldusteks on need jäänud ja jäävadki, sest ka riigikogus pole seda kriitilist massi otsustajaid, kelle arvates võiks kohtusüsteem olla täitevvõimust lahutatud.»