Asekantsler: iga kohtuniku arvamus on äärmiselt oluline

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Elmo Riig

Justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aavik lükkas oma pöördumises kohtunikele ümber riigikohtu esimehe kohtunike täiskogul esitatud väited ning märkis, et täitevvõim ei otsusta kohtunike eest kohtusüsteemis tehtavaid muudatusi, vaid teeb koostööd esindusorganitega ja peab iga kohtuniku arvamust oluliseks.

Riigikohtu esimees Märt Rask märkis oma reedeses kõnes, et kohtusüsteemis tehtavaid muudatusi ei arutata piisavalt läbi kohtunikega ja kritiseeris selle eest Aavikut, kes seni on tegelenud kohtuhalduse üldjuhtimisega.

«Kohtusüsteemi tegelik juht on asekantsler Marko Aavik, kelle heast tahtest sõltub, kas ja mis ulatuses ta peab vajalikuks oma haldusplaane ja projekte kohtunikkonnaga läbi arutada. Asekantslerile pole midagi ette heita, sest ta juhib oma valdkonda samasuguste haldusmeetoditega, nagu juhitakse politseid või vanglate süsteemi,» ütles Rask.

Aaviku sõnul on ministeeriumis alati austatud õigusmõistmise sõltumatust ja kohtusüsteemi on peetud ministeeriumiga võrdseks koostööpartneriks, kellega koostöös kohtusüsteemi hallata.

«Ekslik on Märdi manatud pilt sellest, nagu täitevvõim olemuslikult vaatab kõike läbi vangla- või politseisüsteemi prisma ega olegi muuks võimeline. See ei ole nii, ka täitevvõimu juures töötavad mõtlevad inimesed, kes suudavad ja teevad edukalt vahet vanglal ja kohtul.»

Aaviku sõnul teeb ministeerium kohtunike arvamuse saamiseks, tihedat koostööd erinevate esindusorganitega - näiteks nii kohtute haldamise nõukoja kui ka kohtunike ühinguga.

«Just viimasega koostööd ja selle kaasatust olen viimastel aastatel paljudes küsimustes sihilikult arendanud, sest kohtunike ühing esindab kõige laiemalt kohtunikkonna arvamust.»

Ta lisas, et viimastel tihedatel koostööaastatel on kohtusüsteem hakanud märkimisväärselt edasi arenema. Tuues siinkohal näiteks uue kohtute infosüsteemi, menetluse venitamise võimaluste likvideerimise ja maksekäsu kättetoimetamise lihtsustamise.

«Me koos tõstame teravalt üles kohtusüsteemi alarahastamise küsimuse ning saavutame edu, kohtunike palgakärbe heastatakse ja mitmetel kohtunikel tõuseb ka palk olulisel määral. Me saame kohtusüsteemi märkimisväärselt lisaraha kvalifitseeritud tugipersonali väljaarendamiseks. Elu kohtusüsteemis on läinud ja läheb oluliselt paremaks ning seda vaatamata sellele, et millestki on kohtunikel tulnud soovide ja reaalsete riigi võimaluste omavahelises konkurentsis ka loobuda.»

Sel aastal on kohtumõistmise tõhustamiseks võimalik kasutada täiendavad 3,6 miljonit eurot ehk 13,7 protsenti rohkem, kui eelmisel aastal. Justiitsministri sõnul võimaldab see esimesest juulist tõsta märkimisväärselt kohtunike palku ning kohati võib ulatuda palgatõus kuni kolmandikuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles