Eesti panus 20. augustil peetavate Afganistani presidendivalimiste turvamisse on siinse kandi riikide seast suurim ja läheb meile maksma 30 miljonit krooni.
Eesti kahekordistab ainsana vägede arvu Afganistanis
Kui praegu teenib Afganistanis umbes 150 Eesti kaitseväelast, siis üleeile kaitseministeeriumist kooskõlastusringile läinud riigikogu otsuse eelnõu järgi selles kriisikoldes tegutseva Eesti kontingendi suurus kahekordistub – valimiste ajaks plaanitakse saata veel kuni 140 sõdurit.
Kuigi selleks, et kasvav terrorismioht afgaanide hääletust läbi ei kukutaks, saadavad lisaüksusi paljud riigid, on Eesti panus kahtlemata siinse piirkonna suurim mitte ainult rahvaarvu kohta, vaid ka lihtarvudes.
Rahulikumas Põhja-Afganistanis Mazar-e-Sharifis tegutsev Soome kavatseb panustada valimiste turvamisse 100 lisasõduriga. Soome kaitseministeeriumi avaliku poliitika osakonna direktor Jyrki Iivonen ütles Postimehele, et nende riigi lisaüksuse missiooni kestvusaega pole praegu veel kindlaks määratud. Umbkaudseks ajaraamiks on viis-kuus kuud.
Leedu saadab, Läti mitte
Ka ei osanud Iivonen kohe öelda operatsiooni täpset maksumust, sest Soomes, mis NATOsse ei kuulu, jagavad välis- ja kaitseministeerium rahuvalveoperatsioonide kulud pooleks.
«Aga muidugi kõik teavad, et Afganistan on kulukam kui teised operatsioonid, näiteks Balkani omad,» märkis ta.
Lõunapoolseim Balti riik Leedu läkitab valimiste ajaks Kesk-Afganistani Ghori juurde ühe rühma ehk 30–40 meest. Ka nende kaitseministeeriumi pressiesindaja ei soovinud missiooni maksumust täpsustada, öeldes vaid, et raha selleks tuleb nende rahvusvaheliste operatsioonide eelarvest.
Läti kaitseministeeriumi pressiosakonna juht Kaspars Odinš ütles, et Afganistan on ainus missioon, milles nad mingeid muudatusi ei tee ehk siis ka valimiste ajaks mehi juurde ei vii.
«Me toome oma väed täielikult välja Kosovost ning Bosnia ja Hertsegoviinast,» lisas ta. See juhtub sügiseks, põhjusena nimetas Odinš Läti rasket majanduslikku olukorda.
«See raha on meie eelarves olemas, sest Iraagi missioon ei pikenenud,» selgitas kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet, kust võtab Eesti raha teise kompanii Afganistani saatmiseks.
Eesti kavatses esialgu saata tänavu esimeseks poolaastaks Iraaki veel ühe rühma, kuid läbirääkimised Bagdadiga jooksid liiva ja järjekordne Estpla jäi teele läkitamata. Iraaki aastaks rühma saatmiseks oli Kuimeti sõnul ette nähtud 35 miljonit krooni.
Ilmselt USA väejuhatuse alla
Otsuse viia riigikogu ette eelnõu, mis soovitab saata valimiste ajaks Afganistani alguses jutuks olnud umbes 30–40-pealise rühma asemel 140 sõdurit, langetas kaitseministeerium Kuimeti sõnul pärast seda, kui oli riigi ühes verisemas, Helmandi provintsis valitsevat olukorda analüüsinud ja partnerriikidega nõu pidanud.
«Leiti, et on mõttekam saata kompaniisuurune üksus, mis on vajadusel võimeline ka iseseisvalt tegutsema,» rääkis Kuimet.
Postimehe andmeil läheb valimiste ajaks Afganistani saadetav kompanii tõenäoliselt USA väejuhatuse alla, kuigi siiani on eestlased seal teeninud brittide juhtimisel ja samal ajal Afganistanis viibiv Estcoy-8 jätkab Suurbritannia väejuhatuse all.
Ka on Eesti ilmselt ainus riik, kes valimiste ajaks Afganistanis oma kontingendi suurust kahekordistab.
• Eesti: praegu teenib Afganistanis umbes 150 eestlast, 1. juulist 1. detsembrini saadetakse neile lisaks veel 140.
• Läti: praegu teenib umbes 160 lätlast, valimiste ajaks nad lisa ei saada.
• Leedu: praegu teenib umbes 200 leedulast, mai algusest novembri keskpaigani lisandub veel rühma jagu (30–40 meest) nende kaitseväelasi.
• Soome: praegu teenib 110 soomlast, valimiste ajaks saadetakse juurde veel 100.
Allikad: Eesti ja Leedu kaitseministeerium, NATO