Euroopa Inimõiguste Kohus jätkas täna poolakate hagi vaagimist Venemaa vastu, mis puudutab 1940. aastal aset leidnud Katõni veresauna ja selle uurimist.
Kohus Katõni massimõrva asjus jätkub
13. veebruar 2013, 15:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2007. aastal kohtu poole pöördunud hagejate väitel pole Venemaa Katõni veresaunas elu kaotanud 22 000 Poola vangi tapmist korralikult uurinud. Tegu on osaga aastaid väldanud protsessist kohtusse pöördunud 15 Katõnis tapetu lähedase ja Venemaa vahel, mis peaks arvatavasti lõppema alanud aasta lõpuks, vahendas Poola raadio koduleht.
«Me oleme optimistlikud,» ütles kohtus poolakaid esindav Ireneusz Kaminski, kelle sõnul on neil ette valmistatud väga tugevad argumendid. «Me loodame, et venelaste poolelt ei tule üllatusi,» lisas Kaminski.
Moskva on oma süüd tapmistes avalikult tunnistanud, kuid 1990. aastal alanud veresauna ametlik uurimine lõpetati 2004. aastal. Selle kohta Venemaalt kohtu kaudu kompensatsiooni nõudvad poolakad aru nõuavadki.
Mullu kuulutas sama kohus Poola vangide tapmise aegumatuks sõjakuriteoks, leides ka, et Venemaa on kohelnud ebainimlikult kümmet tapetute lähedast, kes kohtusse pöördusid, kuna Venemaa ei võimaldanud neile juurdepääsu lähedaste surma puudutavale infole.
Ka juhtis kohus tähelepanu sellele, et Venemaa keeldus kohtule esitamast sõjaväeprokuratuuri salastatud dokumendi koopiat, millega otsustati veretöö uurimine 2004. aastal lõpetada.
Kohtuasi puudutab 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Poola idaosas vahistatud ja seejärel Smolenskist 20 kilomeetri kaugusel asuvas Katõni metsas sama aasta aprillis ja mais maha lastud tuhandete Poola ohvitseride ja politseinike saatust. Kokku hukati Katõnis, kuid ka üle kogu maa asuvates NKVD keldrites ning Ukrainas ja Valgevenes ligi 22 000 poolakat.
NSV Liit tunnistas end kuritöös süüdi 1990. aastal, kuid ei kuulutanud toimunut inimsusvastaseks kuriteoks, leides, et selle eest vastutavad ainuisikuliselt NSV Liidu tolleaegsed juhid.
Kuigi Venemaa on edastanud Poolale märkimisväärse osa Katõni veretööd puudutavatest materjalidest, on osa materjale ikka veel salajaseks kuulutatud.