Nii rahandusministeerium kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) on avaldanud teravat kriitikat Euroopa Parlamendi ja nõukogu tubakatoodete direktiivi suhtes. Eesti seisukoht direktiivi osas pidi jõudma valitsusse eelmisel nädalal, tänaseks on riigi seisukohta koostav sotsiaalministeerium palunud pikendust märtsi alguseni.
Kui direktiiv 2015.–2016. aastal jõustub, peavad tubakatoodete pakenditel olema suuremad hoiatused kõigil pakendi külgedel. Direktiiviga soovitakse muuta pilthoiatused kohustuslikeks, keelustada maitse- või lõhnaainetega sigaretid ja tubakas, seal hulgas ka mentooliga sigaretid.
Lisaks näeb direktiiv ette naiste seas populaarsete peenikeste sigarettide keelustamise, pakenditel olevate värvide ja muude kujunduselementide kasutamise piiramist ning sigarettidele standard suuruse kehtestamist.
MKMi hinnangul piiravad kavandatud uued nõuded tubakatoote pakendile ebaproportsionaalselt ettevõtjate kaubamärgi kasutamise õigusi, kuna tekst- ja pilthoiatus ning lisaks nendele veel identifitseerimistunnus hõlmavad enda alla arvestatava osa pakendist. Pärast tekst- ja pilthoiatuste, identifitseerimistunnuse ning turvaelemendi paigaldamist jääb pakendi pinnast vabaks üksnes 25 protsenti, mis seab kahtluse alla kaubamärgi mõistliku esitamise võimalikkuse.
Mõlemad ministeeriumid ei pea põhjendatuks hoiatustekstide suurendamist ja hoiatuspiltide kohustuslikuks muutmist pakendi mõlemal küljel, kuivõrd pole tegelikult tõendatav, et sellised meetmed aitavad senistest nõuetest veelgi paremaid tulemusi saavutada tervise edendamisel.
MKM märkis oma kommentaaris direktiivile, et kaubamärk ise ei kutsu kedagi otseselt tubakatooteid tarbima. Samuti on ministeeriumi hinnangul kummaline väide, et sigareti läbimõõt ja pikkus omavad niivõrd olulist tähendust, et need peavad tingimata olema kõigi sigarettide puhul identsed. Kirjeldatud ettepanekute valguses tekib küsimus, kas selliste meetmete kasutoov mõju on proportsioonis nende meetmetega kaasneva omandiõiguse riivega.
Kuigi direktiivis on sõnaselgelt öeldud, et standardpakendi kehtestamine jääb liikmesriigi otsustada, siis majandusministeeriumi hinnangul soovitakse tegelikult hiilivalt juba ettepanekuga ühtlustada pakendite väline kujundus olulisel määral. Mainimist väärib ka see, et sigaretipakendi välised mõõtmed soovitakse samuti ühtlustada.
Lisaks märkis MKM, et mentooliga sigarettide puhul on tegemist sisuliselt eraldi tootekategooriaga, millel on kindel tarbijaskond. Puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et mentooliga sigaretid oleksid justkui üks olulisemaid tegureid, mis tõukab noori suitsetamisega alustama. Mentoolisigarettide suitsetajate kohta käivad andmed ei näita mingit seost mentoolisigarettide eelistamise ja noorte suitsetamise levimusmäära vahel.
Lisaks ei toetanud rahandusministeerium eraldi importijatelt ja tootjatelt saadud tubakatoodete turustamise andmetekogu loomist, sest maksumärkide süsteem ja elektrooniline maksuaruandlus võimaldab juba tootjate lõikes täpsete andmete kogumist.
Nii rahandus- kui ka majandusministeeriumile jäi selgusetuks internetis tubakatoodete müümise regulatsioon. Direktiivi selgitavas osas räägitakse teatamiskohustusest, põhiosas aga registreerimise kohustusest.
Ministeeriumid olid ühtemeelt, et direktiivis toodud meetmed võivad tarbijat suunata salaturule, kus harjumuspärased tooted, eriti mentoolilisandiga tooted ja peenikesed sigaretid, on endiselt saadaval. Selle tulemusena väheneb ka aktsiisilaekumine.
Sigareti maitse, suurus või pakend ei muuda toodet tervislikumaks ega kahjulikumaks ja erinevate koostisosade keelustamine võib tekitada tarbijas valearvamuse, justkui oleks antud tubakatoode vähem tervist kahjustav.
Ka haridus- ja teadusministeerium ning siseministeerium on edastanud oma arvamused tubakadirektiivi osas, dokumendiregistri kohaselt on need mõeldud asutuse siseseks kasutamiseks.