Siseministeerium kiidab sotsiaalministeeriumile esitatud tervishoiu valdkonna arendamise ettepanekutes kiirabi reformi läbiviimist, kuid laidab reformijate suutmatust kaasata ministeeriumi valitsemisala.
Siseministeerium kiidab kiirabi reformi, kuid laidab vähest kaasamist
15. veebruar 2013, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeerium märgib, et sisejulgeoleku valdkonna vaatenurgast on kiirabi reform positiivne, sest reformi järel jäävad alles vaid suuremad ja elujõulisemad kiirabiteenuse osutajad. Mida suuremad ja elujõulisemad on teenuse osutajad, seda kindlamatel alustel seisab kiirabi teenuse, kui elutähtsa teenuse toimepidevus.
Samas märgib ministeerium, et ka nende valitsemisala olek võinud olla kaasatud juba kiirabireformi ettevalmistamise protsessis, see oleks andnud võimaluse reformi ettevalmistamise käigus adresseerida mitmeid vajaka jäämisi.
Ministeeriumi hinnangul on mitterahuldav tervishoiualaste sündmuste lahendamise õiguslik baas, sealhulgas sotsiaalministeeriumi ja terviseameti õigus anda tervishoiuteenuste osutajatele korraldusi ressursside ümberpaigutamiseks ja tegevuse ümberkorraldamiseks.
Eriti oluliseks muutub see haiglate töö ümberkorraldamisel suure hulga kannatanute korral ja lisaks märgib ministeerium, et vajalik oleks anda ka kiirabile iseseisev meetmete rakendamise õigus kiirabi pädevusse jäävate sündmuste lahendamisel.
Siseministeerium leiab, et vajalik oleks juba tänavu algatada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine.
Lisaks on ministeeriumi hinnangul kiirabi mõiste liialt kitsas. Päästele ja politseile on vajalik kiirabi kaasamine ka nendele sündmustele, kus kannatanuid ei ole, kuid on tõenäosus nende tekkimiseks, nagu demineerimistööd.
Samuti leiab ministeerium, et kiirabi ei ole piisavalt konkurentsivõimeline koostööpartner politseile ja päästele sündmuseks valmisolekul ja lahendamisel. Piisav ei ole ka kiirabibrigaadide koolitamine operatiivteenistuse koostöös. Need puudused tulenevad ministeeriumi hinnangul kiirabi struktuurist ja üleriigilise teisi operatiivteenistusi, ka kõiki kiirabiteenuse osutajaid, arvestava süsteemi puudumine.
Ministeerium märgib oma ettepanekutes, et terviseametil ei ole regionaalsetes talitustes tervishoiualast kompetentsi, hetkel katab ametit regionaalsel tasandil Tallinnast lähetatud ametnik, see aga ei ole hea ega efektiivne.
Probleemiks on ka kiirabi teeninduspiirkondade ning häirekeskuse regioonide piiride kattuvus. Kuna piirid ei ühti on vajalik koostöö vähemalt kahe häirekeskuse regionaalse keskuse vahel.
Ministeerium näeb selle lahendusena kiirabi osutajaga sõlmitavasse lepingus kohustada reageerima ka madalama prioriteediga väljakutsetele vajadusel kiirabi teeninduspiirkondade üleselt ehk lähima brigaadi printsiipi rakendades.