Internetis solvamise ja laimamise eest võib sattuda kriminaaluurimise alla, kui ohvriks on politseinik või kohtunik oma töökohustuste tõttu.
Kriminaalasja toob politseiniku või kohtuniku internetis solvamine
15. veebruar 2013, 21:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder selgitas, et karistusseadustik näeb laimamise ja solvamise eest ette kriminaalvastutuse, kui kannatanuks on kohtunik, avalikku korda kaitsnud võimuesindaja ja muu isik või siis rahvusvaheliselt kaitstud isik.
«Kohtuniku laimamine ja solvamine on karistatav ainult siis, kui see on seotud tema osalemisega õigusemõistmisel. Avalikku korda kaitsva isiku puhul on eelduseks ametikohustuste täitmine. Siinkohal pole vahet, kas laim ja solvang on vahetult edasi antud või näiteks internetis avaldatud,» selgitas Põder.
Kuriteos süüdimõistmise korral võib kohus määrata süüdlasele kas rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistuse.
«Kõigi ülejäänud solvamise või laimamise juhtumite puhul on võimalik kannatanul soovi korral tsiviilkohtu poole pöörduda,» lausus Põder.
Algatatud kriminaalasjades on kannatanud reeglina politseinikud või vangivalvurid. «Samuti on üksikuid kriminaalasju, kus kannatanuks on kohtunik,» sõnas Põder. Selliseid kriminaalasju, kus solvang või laim oleks avaldatud internetis kommentaarina, praegu Põhja ringkonnaprokuratuuris rohkem menetluses pole.
Tartu maakohus tunnistas eile Andrey Nebenzya (40) kriminaalkorras süüdi Harju maakohtu kohtuniku Merle Partsi solvamises seoses viimase osalemisega õigusemõistmisel ning mõistis talle karistuseks viie kuu pikkuse tingimisi vangistuse 18 kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta alluma kriminaalhoolduse kontrollnõuetele. Menetluskulude katteks peab Nebenzya tasuma 947 eurot.