Eestit tabab noorte kurjategijate põud

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käerauad.
Käerauad. Foto: Sakala/Scanpix

Nii nagu gümnaasiumeid pannakse kinni, sest pole enam piisavalt õpilasi, nii nagu ülikoolidesse tuleb vähem sisseastujaid, väheneb lähiaastatel järsult ka noorte meeskurjategijate arv. Tänu sellele langeb Eestis ka kuritegevus.

«Lähiaastatel kuritegevus Eestis järsult langeb,» ennustab keskkriminaalpolitsei direktor Raigo Haabu. Haabu ei viita siiski mingile uuele tehnikale või uurimistaktikale, vaid lähtub demograafiast, nimelt sellest et mõne aasta jooksul noorte meeste arv Eesti väheneb kiiresti.

Haabuga nõustub ka Tartu ülikooli kriminoloogiaprofessor Jüri Saar. «See on kriminoloogia elementaarne tõde. Esiteks, 90 protsenti kuritegudest panevad toime mehed ja teiseks, valdavalt just noored mehed.»

Siit tulebki lihtne loogika. Aastal 1990 sündis Eestis 12 500 poissi, aga aastal 1998 näiteks 6300 poissi, seega just praegu on täiskasvanuks saamas (politsei vaatevinklist kriminaalselt aktiivsesse ikka jõudmas) palju väiksemad põlvkonnad.

Täpselt nii nagu gümnaasiumitesse ei jätku enam õpilasi või ülikoolidesse sisseastujaid, väheneb sotsiaalse redeli teises otsas samal ajal ka kuritegelike kalduvustega inimeste arv. Turvalisuse mõttes ootavad Eestit seega ees head ajad ning need poliitikud või politseijuhid, kes oskavad ennast selle soodsas suunas liikuva trendi külge haakida (Meie vähendasime kuritegevust!), võivad mõnegi plusspunkti teenida.

Esimesed märgid rahvastikumuutuste mõjust on tegelikult juba olemas. 2011. aastal, sealt on pärit viimane täielik statistika, vähenesid vargused, röövimised ja muud varavastased kuriteod võrreldes aasta varasemaga 20 protsenti ehk 5500 võrra. See on väga suur kukkumine, eriti kui võtta arvesse, et eelnevatel aastatel olid vargused isegi väikeses tõusutrendis.

Keskkriminaalpolitsei analüüsiosakonna spetsialistid (Riin Paabo, Merli Klein, Maiu Põldar, Marilis Sepp) on politsei enda jaoks sellest aastast pannudki tegelikult kokku töö pealkirjaga «Varavastased kuriteod 2011 ja nende languse võimalikud põhjused.» Seletusi on mitmeid, alates sellest et politsei on muutnud oma tööd pöörates rohkem tähelepanu varastatud kraami müüjatele ning vahendajatele, kuni selleni, et tööpuudus on vähenenud ja sellega vähendanud ka vajadust kuritegeliku tulu järele.

«Üldiselt on kuritegevus väga keerukas ja kompleksne nähtus, mistõttu mõjutajaid on alati tunduvalt rohkem,» hoiatab ka keskkriminaalpolitsei analüüsibüroo juht Marilis Sepp liiga lihtsate ja lineaarsete seoste eest.

Ometi, ka Sepa enda toodud põhjuste seast torkab demograafiline pööre enim silma. Näiteks kõige enam varastavad Eestis mehed vahemikus 17-20 eluaastat, kui aga varem oli põhiraskus vahemikus 17-19, siis nüüd kaks aastat tagasi oli see nihkunud 18-20 gruppi. Ka kõigi aasta jooksul tabatud varaste keskmine eluiga on mõne aastaga tõusnud 27 pealt 29 peale, taas viide sellele, et noori vargaid tuleb lihtsalt vähem peale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles