Reedel justiitsministeeriumis kogunenud ümarlaual arutati üürilepingutega kerkinud probleeme, lepingute suurimateks puudusteks peeti kehtivuse ja lepingu alusel korteris elavate inimeste registreerimist.
Üürilepingus on oluline sätestada lepingu kehtivus
16. veebruar 2013, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ümarlaual osalenud kohtutäituri sõnul on muudeti täitemenetluseseadus isikupõhisest objektipõhiseks, kuid pahatahtlike üürnike väljatõstmisel tekitab jätkuvalt probleeme üüripinnal elavate perekonna liikmete välja tõstmisega, kuna leping on sõlmitud vaid ühe üürnikuga.
Kui üürnik otsustab üüri või kommunaalkulude eest mitte tasuda või tekitab muud varalist kahju, vastutab tasumata üüri või kahjude eest vaid see, kellega on leping sõlmitud, mitte aga temaga koos elavad isikud.
Samuti on üürilepingute puhul probleemiks lepingu kehtivuse sätestamine. Pahatihti ei panda kirja, millal leping kehtima hakkab ning see tekitab kohtule probleeme kaebuse menetlemisel.
Eesti korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul on üürilepingute puhul probleemiks ka vara üleandmise ja vastuvõtmise akti puudumine.
Ta märkis, et omandi üürile andmisel tuleks kindlasti koostada vara üleandmise ja vastuvõtmise akt ning seal tuleks ära registreerida kogu üüritaval pinnal olev vara. Nii on omanikul võimalik vältida omandi tagasi saamisel üllatusmomenti, kus selgub, et korterisse ostetud vara on rikutud.
Lisaks on probleemiks ka parenduste tegemine ja hüvitamine. Kui üürnik soovib korteris teha parendustöid tuleks ka selleks koostada eraldi akt ning aktis registreerida parenduste ulatus ja maksumus ning see, kuidas omanik parendused üürnikule hüvitab.
Tallinna Üürikomisjoni esimees Heli Hellamaa märkis, et küsimus ei ole ainult vigades lepingu sõlmimisel, vaid võetakse õigustamatuid riske.
Näiteks ostetakse kohtutäituri enampakkumiselt korter ja kuna seadus võimaldab uuel omanikul lepingu üles öelda, arvatakse, et see tagab ka üürniku lahkumise. «Sageli aga ei koli üürnik ka pärast õiguspärast üürilepingu ülesütlemist ja lõppemist välja. Siis on omanikul oma õiguse realiseerimine ehk eluruumi tagastamise nõude tegelik täitmine sageli aeganõudev ja vaevarikas.»
Hellamaa sõnul peaksidpooled eelkõige tutvuma võlaõigusseaduses üürileping sätetega, kus on kirjas üürilepingu poolte peamised õigused ja kohustused. Samuti võiks tutvuda ka võlaõigusseaduses lepingu kohta käivate üldsätetega.
Eelmisel aastal esitati üürikomisjonile 141 avaldust, nendest üürnikelt 39 ja üürileandjatelt 102.