Ecuadori presidendiks valiti tagasi sotsialistlike vaadetega riigipea Rafael Correa, kes jääb ametisse veel neljaks aastaks.
Correa valiti Ecuadori presidendiks tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui pärast eile aset leidnud esimest vooru oli loetud läbi 57 protsenti häältest, toetas Corread 56,9 protsenti ja tema pearivaali pankur Guillermo Lassot 23,8 protsenti valijaist. Ülejäänud hääled jagunesid veel kuue kandidaadi vahel.
Correa kuulutas ennast presidendivalimiste võitjaks ja Lasso tunnistas eile hilisõhtul kaotust.
«Me oleme siin selleks, et teid teenida. Mitte midagi pole meie jaoks, vaid kõik on teile - inimestele, kel on õigus vabadusele,» ütles USA-s majandushariduse saanud Correa presidendipalee rõdult rahvahulgale.
«Mitte keegi ei suuda revolutsiooni peatada, me teeme ajalugu,» lisas 48-aastane Correa, kelle lähedaste liitlaste hulka kuulub ka Venezuela president Hugo Chávez. «Selles revolutsioonis kuulub võim kodanikele, mitte kapitalile.»
Teisest voorust pääsemiseks vajas 2007. aastal võimule tulnud Correa vähemalt 50-protsendilist toetust või 40 protsenti, kui edastab lähimat rivaali vähemalt kümne punktiga.
Neoliberaalse majanduse kirgliku vastasena on Correa riigistanud suuri ettevõtteid ja meediaorganisatsioone, sundinud naftafirmadele peale uusi lepinguid ja pidanud läbirääkimisi riigivõla üle.
Chávezega võrreldes on ta olnud eraomandi vastu aupaklikum, kuid pärast tüli erameediaga keelas ta 2010. aastal valitsuse ministritel opositsioonimeelsete ajalehtedega suhtlemise.
Ta on samas suutnud hoida selles naftariigis stabiilsust ning haridus- ja sotsiaalkulutuste suurendamisega parandanud paljude kaasmaalaste majanduslikku olukorda.
Möödunud aastal ärritas Correa USA-d WikiLeaksi asutaja Julian Assange'i asüülitaotluse rahuldamisega. Välispoliitiliselt on Correa soojendanud suhteid Iraani ja Hiinaga, kes on Ecuadori nafta suurim ostja.
Lisaks presidendile valiti pühapäeval asepresident ja ühekojalise kongressi 137 saadikut. Correa erakonnal Alianza País on praegu parlamendis enim kohti, aga president ütles teisipäeval oma poolehoidjatele, et tal on vaja absoluutset enamust «sotsialistliku revolutsiooni» süvendamiseks.