Legaalse väljapressimise näide Autorollo skandaalis

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Infoga manipuleerimise tõenäoline autor – Ingmar Pärn nädal tagasi Harju maakohtus Autorollo pankrotiprotsessil.
Infoga manipuleerimise tõenäoline autor – Ingmar Pärn nädal tagasi Harju maakohtus Autorollo pankrotiprotsessil. Foto: Liis Treimann

Keskkonnaministri isa ettevõtte Autorollo pankroti skandaalis ärisaladuste anonüümselt meediasse lekitamine tekitab pankrotitoimkonnas paksu verd. Postimees uuris nn. legaalse väljapressimise ja avalikkusega manipuleerimise tagamaid.

Autorollo pankrotihaldur Martin Krupp on tige. Sisuliselt lõid omad talle noa selga. Aumeestena lepiti omavahel kokku, et skandaaliga ajakirjandusse ei minda, ent Krupi selja taga tassiti meediasse virnade viisi ärisaladusega kaetud materjale.

«Meedias on ilmunud asju, mis ei tohiks kõrvalistesse kätesse sattuda,» ütleb Krupp. «Selles mõttes sarnaneb see juhtum kohtumenetluse asemel rohkem ajakirjandusmenetlusega.»

Nn legaalse väljapressimise taga paistavad pankrotitoimkonna esimehe Ingmar Pärna kõrvad. Pärn on mees, kelle keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus meedias võlakütiks ristis.

Anonüümsed vihjed

Pärn ise vaidleb lekitaja tiitlile jonnakalt vastu. Esialgu. «Mina ei ole ajakirjandusele ühtegi vihjet andnud, ma ei kujuta ette, kes seda teinud on,» ütleb ta.

Ent tunniajase vestluse järel mehe jutt muutub: «No üldjoontes võib, jah, öelda, et oleme seda hagiavaldust ajakirjandusele näidanud. Ja sealt on ka teatud viited tekkinud, kuid delikaatseid andmeid me väljastanud pole,» möönab pankrotitoimkonna esimees.

Ent miks Pärn infoga manipuleerimist kategooriliselt eitab? Võta seda kinni. Vältimaks valestimõistmist – ma ei saa väita, et poliitperele Pentus-Rosimannusele on selle looga seoses ülekohut tehtud.

Avalikkusega manipuleerimine on kahtlemata inetu. Ent just see on taktika, mida vastaspool Autorollo skandaalis jõuliselt kasutab. Faktide avalikkuse ette toomine poleks taunitav, kui kohtus õigust nõudev vastaspool esitaks oma süüdistusi oma nime all.

Rääkides ajakirjandusele ette söödetud materjalidest, siis Postimehele on tehtud neli Autorollo pankroti asjaoludest rääkivat anonüümset vihjet. Nende tegijal on juhtunust siseinfot.

Kui tegime aga omalt poolt Pentus-Rosimannust kohtus süüdistavale osapoolele korduvalt ettepaneku ausalt avalikkusele esineda, saime alati eitava vastuse. «Me ei taha seda asja meedias vaielda,» ütles Pärn juba detsembris.

See on eetikast ja väärtustest kantud seisukoht. Ent faktid näitavad muud. Asjadest arusaamiseks mingem päris loo algusesse. Autorollo skandaal lahvatas ajakirjanduses novembri lõpus. Teema jõudis ajakirjandusse pankrotitoimkonna palgatud advokaadibüroo Lextal kaudu.

«Sündmuste faktoloogia oli tegelikult koos juba 2011. aastal minu ajutises pankrotiaruandes, kuid siis ei tundnud selle vastu keegi huvi. Kuni ühel hetkel aeti asi väga põnevaks,» muigab pankrotihaldur Krupp.

Ent esimese loo järgne huvi jäi meedia poolt leigeks. Loo niiditõmbajatele oli see ootamatu. Nii pidigi asjale kõlapinna tekitamiseks andma omalt poolt tublisti hoogu juurde.

8. detsembril, laupäeval potsataski Postimehe meiliserverisse Autorollo teemal esimene anonüümne vihje. See puudutas Autorollo tühjakskantimises süüdistatava vandeadvokaadi Siim Roode käekirja erinevates pankrotiprotsessides (vaata lisalugu).

Info klappis ja Postimehes ilmus suur artikkel. Neli päeva hiljem saabus samalt vihjajalt uus kiri. See puudutas advokaat Roode tööstiili Autorollo arvete kaotamisel.

Teine siseinfol põhinev anonüümne vihje – see on ilmne märk meedia ärakasutamisest oma huvides. Seetõttu tõmbas Postimees teema käsitlemisel järsult pidurit. Neljapäevaste vahedega sai Postimees samalt adressaadilt veel kaks «niidiotsa». Kui ükski neist lehte ei jõudnud, lõppesid ka vihjed.

Postimees ei üritanud teema käsitlemisega viivitamisega kaitsta süüdistuste alla sattunud keskkonnaminister Pentus-Rosimannust või tema abikaasat, Reformierakonna mõjukat tagatoa liiget Rain Rosimannust.

Vastupidi, ilmselt on praeguseks selge, et minister on selles loos avalikkusele vassinud, kui väitis, et pole ettevõtte juhtimisotsustes osalenud. Minister pidi väidet hiljem korrigeerima, kui välja ilmusid tema elektronkirjad Autorollo raamatupidajale.

Delikaatsete materjalide avalikkusele lekitamine jätkus edaspidi teiste väljaannete kaudu. Keskkonnaministri e-kirjade väljatrükid, laenulepingute koopiad, pangaülekannete logid, mis näitasid, et Autorollo arveid on tasutud riigikogu arvutitest.

Ühesõnaga, kuhjaga ärisaladusega kaetud konfidentsiaalset infot, mis, arvestades tõsiasja, et Pentus-Rosimannus ja tema abikaasa on Autorollo otsestes asjades osalemist eitanud, seab Eesti ühe mõjukama poliitperekonna avalikkuse silmis tõsisesse usalduskriisi.

Ent asjal on teinegi tahk. Autorollo varad teise äriühingusse viinud vandeadvokaat Siim Roode on Postimehele maininud asjaolu, et pankrotitoimkonna esimees küsis neilt kohtuvälisele kokkuleppele jõudmise eest 130 000 eurot.

See on vähem kui veerand praegu kohtusse esitatud hagi nõudest. Pealtnäha mõistlik summa, mille tasumisega päästaks keskkonnaminister oma poliitilise renomee. See on pakkumine, mida Pärn ei saa eitada.

Ja ei eitagi. Ainult et nüüd Pärn enda väitel nii vähese rahaga enam ei lepiks. «Meie tehtud kulutused selle hagiga seoses on lihtsalt oluliselt kasvanud,» väidab ta.

Ometi muudab iga uus meediasse lekitatud info kohtuvälise kokkuleppe sõlmimise Pentus-Rosimannuse leeri jaoks aina keerulisemaks. Isegi kui nad sooviks Pentus-Rosimannuse poliitilise karjääri päästmiseks nii-öelda tüütu teema lõpetada ja kompensatsiooni maksta, ei luba avalikkuse tähelepanu neil sellist sammu enam astuda.

Mis on eesmärk?

Seega, mis on meediasõja tegelik eesmärk? Ning kui info lekitajaks pole Ingmar Pärn, siis kes see on? «Ma ei tea,» väidab Pärn. «Ausalt öeldes on mul Keit Pentusest inimlikult veidi kahju. Kuigi ta otseselt seostub Autorollo juhtimisotsustega, siis mulle tundub, et ta usaldas selles loos liialt teisi inimesi ja tema usaldust kuritarvitati.»

Pärn peab silmas keskkonnaministri abikaasat ja tema palgatud vandeadvokaati Roodet. Pärn pakub, et delikaatse info meediasse lekitamise taga võivad olla advokaadibüroo Lextal esitatud päringud. «Lextal on teinud selles asjas 180 päringut ja asjast teadvate isikute ring on väga lai. Meilt igatahes midagi lekkinud pole,» korrutab ta.

See on naiivne jutt. Pangaülekannete andmeid on võimalik saada vaid pangast ja seda antakse ainult ettevõtte juhtisikutele ehk siis pankrotitoimkonnale. Ärisaladusega kaetud andmete pangast lekkimine on sisuliselt välistatud. «Need inimesed on pangasaladusega nii seotud, et see jutt on ausalt öeldes lapsik,» nendib ka pankrotihaldur Krupp.

Seejärel pakub Pärn, et ajakirjanikud said ärisaladusega kaetud infole ligi Harju maakohtus asuva Autorollo seitsme köite paksuse pankrotitoimikuga tutvudes.

Selle väite kontrollimine on lihtne. «Osa Autorollo OÜ pankrotimenetluse toimikust (delikaatsed andmeid sisaldav osa) on kinnine ja nende andmetega ei ole võimaldatud kõrvalistel isikutel, k.a ajakirjanikel, tutvuda,» ütleb pankrotiasja kohtunik Merike Varusk.

Kohtunik juhib tähelepanu huvitavale asjaolule: ajakirjandus asus Autorollo pankrotiteemat käsitlema kaugelt enne, kui ajakirjanikud kohtusse pankrotitoimikuga tutvuma ilmusid.

«Andmed erakirjavahetuse kohta avaldati ajakirjanduses enne, kui need on esitatud kohtu toimikusse. Kohtule teadaolevalt on ajakirjandusele tutvustatud (mitte kohtu poolt) ka hagiavaldust.»

Selge jutt. Isegi Pärnal on sellele raske vastu vaielda. Ja nii ta hagi ajakirjandusele näitamist lõpuks ka tunnistab.

Postimehele saadetud anonüümsed vihjed

(kirjapilt muutmata)

Laupäev, 8. detsembril,

kell 17.07.07

Saatja: aa@aa.aa

Autorollo kaasus on jäämäe pealne pisike tipp vaid.

Siim Roode esindas Kommest Auto pankroti asjas Rüütmanni. Samal ajal Põhjakeskuse varad, mida varjati, suhtes seati käsutamise keelumärge Renaldo Invest poolt. Avalikkusele jäi mulje, et tegemist ei ole seotud isikutega.

Autorollo kaasuses kasutas Roode juba avalikult Renaldo Investi, et varad Autorollost välja viia.

Vaadake 27.09.2010 Tartu Postimehes ilmunud kuulutust Renaldo Investi poolsest enampakkumisest (Autorollole kuuluva Autohillsi osa – Autohills oli ühing mille kaudu autod välja viidi) – vaadake kes vastava kuulutuse avaldamise Postimehelt tellis.

Lisaks andis Autovaal OÜ  väidetavalt Autorollole laenu 600 000 krooni – samas selle Toomas Tautsi firma 2009 bilansist selgub, et selliseid laene pole antud.

Kolmapäev, 12. detsember, kell 21.28.29

Saatja: aa@aa.aa

Autorollo – uurige Autorollo esitatud arvete kaotamise mustkunsti Arco Transport OÜ kaudu. Renaldo Invest ehk Roode kübaratrikk.

Pühapäev, 16. detsember, kell 20.41.27

Saatja: aa@aa.aa

Uued kantimisasjaolud Autorollo asjas:

Ja veel – 28.04. 2010.a. on Väino Pentus allkirjastanud Arco Transport OÜ-le ja TranTeci OÜ-le kirjad Autorollo OÜ osade väljastatud arvete (raha) suunamise kohta «salapärasele ja ka hilisemalt ettetulevale äriühingule» Renaldo Invest OÜfle (need kirjad toimetas kohale Siim Roode). Miks olid pankrotimenetluse alguseks andmed nendest ja ka muudest esitatud aga laekumata arvetest «kadunud»? Miks varjati Autorollo OÜ vara (esitatud arved hankijatele) «suunamist» teise firmasse?

Neljapäev, 20. detsember, kell 7.53.35

Saatja: …@aa.aa

Lp Risto Berendson. Autorollo pankroti kohtuasja toimik on kohtus. EE on sellega tutvunud (nende artiklis viidatakse sellele). Minge tutvuge sellega ja näete, et Roode ajab täielikku käojaani. Autorollos ei ole mitte üks võlausaldaja (Port One) vaid 15 (mh Olerex, MarkOil, Maksuamet, Keil M.A., erinevad töötajad jne). AutoHillsi ka sellisel kujul enam ei eksisteeri vaid see «liideti» teise firmaga. Väärtuslikud Autorollo varad aga liikusid ka sealt edasi. Äripäev on kirjeldanud kuidas üks veokas mis liikus esialgu Autohillsi on nüüd hoopis ühe poliitiku tuttava firmas ja sellega sõidab Väino Pentus. Tutvuge mida Roode vande all kohtus septembris 2012 väitis tehingute kohta – ka see ei klapi eilse jutuga. Tutvuge ajutise pankrotihalduri aruandega kus on kirjas Autovaal 600 000 kroonine «laen» Autorollole ja siis vaadake kas see on näha Autovaal bilansis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles