Selgusid 2012. aasta parim ja halvim seadus

Oliver Kund
Oliver Kund, reporter
:

Komisjon avalikustas täna mulluse parima ja halvima seaduse nominendid, mis Teenusmajanduse Koja eestvõttel selgitati välja teist aastat järjest.

Komisjon valis seadused välja tuginedes sellele, kui hästi nende puhul oli või ei olnud järgitud Hea Õigusloome Tava. Konkursi eesmärk on tunnustada seadusloome oivikuid ja võidelda «pahelise õigusloome» vastu.

2012. aasta parimaks seaduseks kuulutati avaliku teabe seaduse muudatused. Heade seadustena toodi välja veel aastaid ette valmistatud avaliku teenistuse seadus ja töötuskindlustusmaksete alandamine.

Aasta parimate õigusloome kunstnikena pärjatakse sellega seoses Andrus Aaslaid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja Andrei Korobeinik riigikogust.

Väärpraktikat, kus seaduse mõjude analüüsi asendab ametniku või riigikogu liikme veendumus, saab murda vaid riigikogu ekspertiisivõimekuse tõstmine ning presidendi ja õiguskantsleri nõudlikum reageerimine.

Halvim seadus

Komisjon otsustas pärast pikki vaidlusi, et 2012. aasta halvim seadus on «vastuvõtmata seadus» ehk erakondade rahastamist korrastava seaduse vastu võtmata jätmine. Saab ju õiguslooja tegevust hinnata lisaks saavutustele ka selle järgi, mis on jäänud tegemata ehk tegevusetuse eest.

Komisjon põhjendas, et avalikkus ootab riigikogult enamat – kiiremat tempot ning lõpuks ometi silmaga nähtavaid tulemusi. Möödunud aastal lahvatanud lõhestav usaldamatus ja rahulolematus erakonnademokraatia vastu oli paljuski tingitud nõrgast kontrollist erakondade rahastamise üle.

Lootus õppetundideks

Postimehe veebilehel osales parima ja halvima seaduse hääletusel ligi 8500 inimest. Lugejate arvates on konkurentsitult parim töötuskindlustusmakseid alandav seadus ja halvim kõrgharidusreformi pakett.

Nominendid ei selgunud rahvahääletusel, vaid need valis välja eri elualade ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulusid Priidu Pärna, Anvar Samost, professor Jüri Saar, Valdo Kalm, Urmo Kübar ja Allar Jõks.

«Hea Õigusloome Tavast on saanud arvestatav mõõdupuu, mille järgi avalikkus ja vaba ajakirjandus on asunud hindama valitsuse ja parlamendi tööd,» kirjutasid Priidu Pärna ja Allar Jõks täna Postimehes ilmunud arvamusloos.

Komisjoni liikmed loodavad, et konkurss paneb seaduseloojad rohkem kodanike vajadustega arvestama. «Sarnast väärpraktikat, kus seaduse mõjude analüüsi asendab ametniku või riigikogu liikme veendumus lahenduse ainuõigsuses, saab murda vaid riigikogu ekspertiisivõimekuse tõstmine ning presidendi ja õiguskantsleri poolt põhiseaduslikkuse järelevalves nõudlikum reageerimine.»

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadjõksparim ja halvim seadusRiigikoguseadused
Samal teemal
Sisuturundus
Jalgalli EM
NÄDALA NÄOD
Brexit
Brexit
Elu24
Päevakava
Homme10:55
26JuuniPostimehe otsepilt: Eesti meistrivõistlustel on oodata Jõeääre ja sprinterite duelli>
Viimased uudised
Jalgpalli EM 2016Kõik
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Kiur Aarma

41

Kiur Aarma

teleajakirjanik

Indrek Koolmeister, 67

riigikohtunik

Kersti Unt, 66

kirjandusteadlane ja tõlkija

Väino Kaldoja, 60

ettevõtja

Gerda Kordemets, 56

kultuuriajakirjanik

Erki Nool, 46

kümnevõistleja ja poliitik

Marko Albert, 37

triatleet

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE