Selgusid 2012. aasta parim ja halvim seadus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
19. veebruar 2013 14:54
Vapp. | FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Komisjon avalikustas täna mulluse parima ja halvima seaduse nominendid, mis Teenusmajanduse Koja eestvõttel selgitati välja teist aastat järjest.

Komisjon valis seadused välja tuginedes sellele, kui hästi nende puhul oli või ei olnud järgitud Hea Õigusloome Tava. Konkursi eesmärk on tunnustada seadusloome oivikuid ja võidelda «pahelise õigusloome» vastu.

2012. aasta parimaks seaduseks kuulutati avaliku teabe seaduse muudatused. Heade seadustena toodi välja veel aastaid ette valmistatud avaliku teenistuse seadus ja töötuskindlustusmaksete alandamine.

Aasta parimate õigusloome kunstnikena pärjatakse sellega seoses Andrus Aaslaid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ja Andrei Korobeinik riigikogust.

Väärpraktikat, kus seaduse mõjude analüüsi asendab ametniku või riigikogu liikme veendumus, saab murda vaid riigikogu ekspertiisivõimekuse tõstmine ning presidendi ja õiguskantsleri nõudlikum reageerimine.

Halvim seadus

Komisjon otsustas pärast pikki vaidlusi, et 2012. aasta halvim seadus on «vastuvõtmata seadus» ehk erakondade rahastamist korrastava seaduse vastu võtmata jätmine. Saab ju õiguslooja tegevust hinnata lisaks saavutustele ka selle järgi, mis on jäänud tegemata ehk tegevusetuse eest.

Komisjon põhjendas, et avalikkus ootab riigikogult enamat – kiiremat tempot ning lõpuks ometi silmaga nähtavaid tulemusi. Möödunud aastal lahvatanud lõhestav usaldamatus ja rahulolematus erakonnademokraatia vastu oli paljuski tingitud nõrgast kontrollist erakondade rahastamise üle.

Lootus õppetundideks

Postimehe veebilehel osales parima ja halvima seaduse hääletusel ligi 8500 inimest. Lugejate arvates on konkurentsitult parim töötuskindlustusmakseid alandav seadus ja halvim kõrgharidusreformi pakett.

Nominendid ei selgunud rahvahääletusel, vaid need valis välja eri elualade ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulusid Priidu Pärna, Anvar Samost, professor Jüri Saar, Valdo Kalm, Urmo Kübar ja Allar Jõks.

«Hea Õigusloome Tavast on saanud arvestatav mõõdupuu, mille järgi avalikkus ja vaba ajakirjandus on asunud hindama valitsuse ja parlamendi tööd,» kirjutasid Priidu Pärna ja Allar Jõks täna Postimehes ilmunud arvamusloos.

Komisjoni liikmed loodavad, et konkurss paneb seaduseloojad rohkem kodanike vajadustega arvestama. «Sarnast väärpraktikat, kus seaduse mõjude analüüsi asendab ametniku või riigikogu liikme veendumus lahenduse ainuõigsuses, saab murda vaid riigikogu ekspertiisivõimekuse tõstmine ning presidendi ja õiguskantsleri poolt põhiseaduslikkuse järelevalves nõudlikum reageerimine.»

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL