Ken-Marti Vaher: ma ei umbusaldanud kandideerijaid

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Ken-Marti Vaher
Siseminister Ken-Marti Vaher Foto: Andres Haabu

Siseminister Ken-Marti Vaher ütles pärast politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori avaliku konkursi nurjumist, et sellega ei avaldatud umbusaldust konkursil osalenutele. Minister rõhutas, et tahab saada ametile järgmiseks viieks aastaks parimat ja võimekaimat juhti, kel on värske pilk ning haare, mis viib organisatsiooni edasi.

Mismoodi mõjub organisatsiooni sisekliimale see, et uus juht on kohe-kohe lahkumas, aga uut juhti ikka veel ei teata?

Arvan, et absoluutne enamik PPA töötajaskonnast ootab endale head ja võimekat juhti. Selle nimel on ka tööd tehtud. See kindlasti pole lihtne, tegemist on Eesti avaliku sektori suurima organisatsiooniga, umbes 5500 inimest, see seab kindlasti sellele isikule kõrged nõudmised.

Seaduses muudeti nõudeid uuele juhile, kuid sellest hoolimata olid kolm konkursil viimasena sõelale jäänud inimest sisejulgeolekuvaldkonna töötajad. Miks erasektori inimesi juurde ei tulnud?

Seda on raske öelda, mis on põhjus, miks nad ei tulnud. Seadus ütleb selgelt erasektorist tulevate inimeste kohta – neil peab olema suure organisatsiooni pikaajaline juhtimise kogemus. Täpselt samamoodi nagu valitakse riigikohtu liikmeid – parlament otsustab, kas tegemist on tunnustatud ja kogenud juristiga. Sama analoogiat rakendasime ka PPA puhul. Eks see kultuur alles kujuneb, PPA on nii suur organisatsioon olnud alles kolm aastat, see seab täiendavad tingimused.

On teie peas mõned nimed, kellele võiks ettepaneku teha?

Mina heameelega kuulaks ära hindamiskomisjoni, kuhu kuuluvad väga lugupeetud asjatundjad, Eesti tippametnikud – riigisekretär, riigi peaprokurör, siseministeeriumi kantsler. Ma tahaksin nende seisukohta kuulda, just seetõttu olen selle komisjoni loonud, et saada selektsiooni või konkreetset kandidaati, kes nende hinnangul sobiks.

Sihtotsinguga oleks saanud ju ka varem tegeleda, et need inimesed oleks konkursile tulnud, et konkurss oleks natukenegi parema mulje jätnud, kui praegu?

See on jumala õige, loomulikult. Aga avalikul konkursil on ka alati teatud piirid, ma julgeks öelda, et on mingeid ametikohti, kuhu läbiviidud konkursid ei ole samuti õnnestunud. See pole kindlasti ainukene Eestis. Kindlasti oleks olnud hea, kui konkursi kaudu oleks kandidaat leitud, aga täna me saame siit edasi minna selges usus, et me leiame selle inimese – hindamiskomisjon selle leiab – ja mina usaldan küll nende isikute hinnangut.

Komisjon ja siseminister on andnud avalikkusele signaali, et ta ei usalda oma riigi kolme sisejulgeoleku tippametnikku.

Kindlasti ei ole andnud. See on nende andjate hinnang, kes seda ütlevad. Kui me võtame kasvõi loogiliselt, siis igal konkursil on ju üks võitja või kui konkurss ei õnnestu, siis polegi võitjat. Kas me anname siis sellega umbusalduse kõikidele, kes avalikel konkurssidel osalevad? Ei anna. Avalik konkurss ongi koht, kus inimesed saavad oma võimeid näidata, veenda, et nemad on uuele ametikohale, kus nad seni pole olnud.

Me kindlasti ei umbusalda neid. Need kandidaadid on oma ala head spetsialistid ja ma väga loodan, et nad jätkavad turvalisuse valdkonnas. See on minu arusaam, mis puudutab neid kolme nime.

Mis on ministril Erkki Koortile, Tarmo Miilitsale ja Tõnu Hundile ette heita, et nad valituks ei osutunud?

Minul ei ole neile midagi ette heita kui oma valdkonda tundvad ja kureerivad isikud, kes täna on ametis. See koht, kuhu nad kandideerisid, oli PPA juhi koht. Selektsiooni jaoks on koostatud komisjon ja väita, et komisjoni liikmed ei tea, mida nad otsustavad konsensuslikult, on vabandust, minu arust lugupidamatu nende väga tublide riigiametnike suhtes. Mina usaldan nende inimeste valikut.

Kas teie hinnangul võiks järgmine PPA juht tulla erasektorist?

Mina eelistan inimest, kellel on tugev juhtimiskogemus, juhtimisvõimekus ja kellel on kokkupuude siseturvalisusega. Ma isiklikult eelistaks seda.

Kellele teie isiklikult olete teinud ettepaneku sellele kohale konkureerida või asuda?

Ma täna nimedest kindlasti ei räägi seetõttu, et muidu ei oleks selle hindamiskomisjoni loomisel mingit mõtet. See, et komisjon loodi, et me viisime läbi avaliku konkursi, oli väga selge valik. Vabandust, aga ma olen kuulnud kordi ja kordi eelmisel sügisel etteheiteid, et miks te otsite PPA juhti avalikul konkursil, see on ju enneolematu. Vabandust, me tegime sellise valiku.

Samuti tegime valiku muuta seadust ja fokuseerida väga täpselt juhtimiskogemuse peale, mis seni puudus. Seni oli tegu ühe umbes 50 ametikohalise loeteluga, mille seast oleks võinud valida. Väga hästi oleks võinud varem kvalifitseeruda PPA juhiks kolm päeva siseministeeriumis nõunikuna töötanud isik – vabandust, minu meelest see isik ei kvalifitseeru.

Miks te arvate, et pärast selle konkursi läbikukkumist nüüd inimesed nõustuvad otsepakkumise korral kandideerima?

Ma arvan, et ka näiteks justiitsministeeriumi asekantsleri koht, mis on väga oluline eraõiguse ja õigusloome seisukohalt – avalik konkurss ei õnnestunud ja see isik siis leiti Eesti kohtunikkonnast sihtotsinguga. Neid näiteid on veel.

Minu lootus on, et see isik leitakse. Kinnitan, et kõik tehtud sammud on tehtud heas usus, et me leiaksime tõesti hea juhi. Ma arvan, et see juht võiks vaadata kogu PPAs toimuvat värske pilguga ning korrastada paljusid protsesse, mis vajavad seda.

Kriitikud ütlevad, et Ken-Marti Vaher tahab «oma mehega» seda kohta täita.

Spekulatsioonidesse ei tasu uppuda, Ken-Marti Vaher ei mehita «oma meestega» mingeid kohti. Minu eesmärk siseministrina on ametikohti täita nende isikutega, kellest ma näeksin täiendavat lisaväärtust. Me oleme seda teinud – olgu näiteks siseministeeriumi kantsleri, asekantsleri koht.

Iga asi omal ajal. Võtame kasvõi Ida prefekti küsimuse – täna on olemas kohusetäitja, kes minu meelest piirivalve alal on teinud tublit tööd, ma pean aga õigeks, et uus peadirektor ütleb oma sõna enne seda, kui mina kinnitan prefekti ametisse viieks aastaks. Ma ei pidanud õigeks teha prefekti suhtes otsust mõned nädalad või kuu enne seda, kui kinnitatakse ametisse uus peadirektor.

Kas uueks peadirektoriks võib saada näiteks (Eesti Energia endine juhatuse liige) Harri Mikk, (kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja) Eerik Heldna, (riigiprokurör) Margus Kurm – nimed, kellest on võimalike kandidaatidena räägitud?

Nimede spekulatsioone olen minagi palju kuulnud. Ma ei hüppaks ajas nii palju ette. Ootan hindamiskomisjoni käest sisendit.

Kui kauaks võib PPA ilma uue juhita olla, mis ajaks hiljemalt peaks uus mees ametis olema?

Julgeksin öelda, et kvaliteet kaalub selgelt üle kiiruse, aga ma tahaks loota, et räägime lähitulevikust. Liigume nii kiiresti edasi, kui see on võimalik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles