Politsei kontrollis eelmisel nädalal bussi- ja veoautojuhte ning tulemused on väga viletsad – veokitest esines rikkumisi enam kui kolmandikul.
Enam kui kolmandikul kontrollitud veokitest esines rikkumisi
20. veebruar 2013, 23:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulemused on jätkuvalt halvad,» kommenteeris politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo komissar Priit Tuuna. «Kui räägime kontrollitute ja avastatud rikkumiste arvust, siis selle põhjal võin öelda, et iga kolmas veoauto kuulus menetlemisele, kuna olid tõsised rikkumised.»
Täpsemalt: möödunud nädalal kontrollis politsei kokku 478 veoautot, millest 175 puhul algatati menetlus. Rikkumiste protsent on 36,6. Eelmisel aastal viidi samasugune kontroll läbi kolmel korral. Toona kontrolliti veebruaris 649 veokit, rikkumisi oli 261-l. Juulis olid need arvud vastavalt 329 ja 120 ning oktoobris 438 ja 91.
«Üks murelapsi on sõidu- ja puhkeaeg. Valdavalt just puhkeaeg, mille pealt näpistatakse. Tööpäev venib pikemaks ja see on liiklusohutuse mõttes väga taunitav tegu,» rääkis Tuuna. «Kindlasti on märkimisväärne ka veoste kinnitus ja sõiduki tehniline olukord.»
Sõidukijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja rikkumisi tahhograafi kasutamisel veokijuhtide poolt esines 21, sõidukijuhile kehtestatud töö- ja puhkeaja rikkumisi veokijuhtide poolt oli 54. Veoki tehnilise seisukorra rikkumisi oli 20.
Tõsisematest rikkumistest rääkides tõi Tuuna välja siledad rehvid, kuid rõhutas samas ikka puhkeaja olulisust. «Kui me räägime alkoholijoobes või väsinud juhist, siis on need ohtlikkuselt samal redelipulgal,» ütles ta.
Joobes juhte ja lubatud sõidukiiruse ületajaid leiti ainult üks. Rääkides avastatud roolijoodikute väikesest arvust, ütles Tuuna, et see nähtus ei ole kuskile kadunud, sest üksikutel rutiinsetel kontrollimistel käib aeg-ajalt läbi alkoholijoobes ja narkootilisi aineid tarvitanud veokijuhte.
Vahele jäänud autojuhid viitavad sageli ettevõtte töökorraldusele – ülemus käsib ja siis tuleb nii teha.
«Kui ülemus käsib pea tulle panna, siis keegi seda ju ei tee ja tegelikult ei tohi ükski juht täita ebaseaduslikku töökäsku,» ütles Tuuna. «Sellega võtab ta vastutuse enda kanda ja kui midagi teel peaks juhtuma, siis vaadatakse autojuhile otsa.»
Tuuna märkis siiski, et menetlusliku poole pealt on patused nii autojuht kui tööandja ja tegeletakse mõlema osapoolega.
Tuuna hinnangul on aastatega läinud olukord paremaks veokite tehnoseisundite poole pealt, kuna rohkem liigub uuemaid sõidukeid ja need nii palju ei lagune.
«Samas, kui vaatame sõidu- ja puhkeaja valdkonda, siis kui ettevõttel läheb kehvasti, tõmmatakse kulusid kokku ja selle raames on kindlasti üks olulisemaid personalikulu,» lisas ta. «Kui headel aegadel tehti töö ära kahe inimesega, siis täna proovitakse ühe inimesega teha ja sealt need rikkumised tulevad.»
Lisaks tulevad sisse uued teemad. Alates 2006. aastast kehtestati rahvusvaheliselt digitaalse sõidumeeriku kasutamise kohustus ja see tõi endaga kaasa nende manipuleerimise.
«Täna on kasvanud manipuleerimisjuhtumite arv, mida varasemalt polnud, sest seadmed olid teistsugused,» rääkis Tuuna, kelle sõnul on nende avastamine väga keeruline. «Kindlasti sõltub avastamiste arv väga palju politseiniku väljaõppest ja kogemusest. Väga palju suhtleme riikidega, kel on kogemusi ja jagame oma kogemusi teistele riikidele.»
Busse kontrolliti kokku 111 ning rikkumisi avastati vaid kolm. Neist kaks oli lubatud sõidukiiruse ületamine ja ühe bussi tehniline seisukord ei vastanud nõuetele.