«Puuküürniku» äi: keelan meedial oma perekonnast kirjutamise

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaidlusalune maja Jälgimäel.
Vaidlusalune maja Jälgimäel. Foto: TV3 / Seitsmesed Uudised

Kiusliku üürniku Relika Roostalu äi nõuab meediale saadetud kirjas, et lõpetataks kogu tema perekonnast kirjutamine ja eemaldataks varem avaldatud artiklid.

Mehe nägemuses tuleb lõpetada Relika Roostalu, tema enda, abikaasa, poja, abikaasa isa ning lapselapse nimede ja andmete edasine mainimine.   

«Ma pole andnud ühelegi meediaväljaandele autoriõigusi ega muid volitusi minu isiku või lähedaste isikuandmete (nimi, aadress, jne) avalikustamiseks, ega ei anna ka,» põhjendab mees. «Seega keelan kategooriliselt enda ning oma lähedaste andmete edastamise meedias ja palun koheselt maha võtta kõik väljaanded, mis siiani on seda teinud» (kirjaviis muutmata – toim.).

Seda vaatamata asjaolule, et mees pole üürivaidluses mitte kõrvalseisja, vaid elab Harjumaal Jälgimäe külas asuva vaidlusaluse maja teises osas. Kaamerate ette sattus ta jaanuaris, kui keeldus koos «Pealtnägija» võttegrupiga sündmuskohale läinud perekond Pihelgaid nendele kuuluvale krundile ja majaossa sisse laskmast, väites, et see pole nende kodu.

Meedia tähelepanu tõttu on mehe sõnul kadunud kodurahu, näiteks on erinevad võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine.

Lõpuks tegi mees siiski värava lahti ning lukuabi sai boksi lukud ära vahetada. Kohapeal käis ka politsei, keda osapooled kordamööda kohale kutsusid. Mees lubas Pihelgatel majas liikuda vaid oma järelevalve all.

Meedia tähelepanu häirib

Roostalu äi toob nüüd põhjuseks, et meedia tähelepanu tagajärjel on häiritud tema kodurahu, näiteks on erinevad võõrad inimesed hakanud terroriseerima tema peret ning häiritud on tööl käimine.

Väidetavalt on intervjueeritud tema pereliikmeid. «Olen teadlik, et ajakirjanikud on omavoliliselt suhelnud minu pereliikme, 85-aastase vanainimesega ja üritavad tema öeldut avalikustada. Keelan pere peana ja tõsiste tagajärgede ärahoidmiseks igasuguse andmete minu loata ja kooskõlastuseta edastamise nii trüki- kui ka internetimeedias,» kirjutas mees.

Iga täiskasvanu räägib ja vastutab iseenda eest

Üks Eesti tuntumaid meediaõiguse ja intellektuaalomandi eksperte, advokaadibüroo Raidla, Lejins ja Norcous partner Ants Nõmper ütles Postimehele, et ajakirjandusel on kohustus avaldada informatsiooni, mille teadasaamine on avalikes huvides ja antud vaidlus seda on.

«Ühiskondlik probleem on siin olemas. Sellele järgnesid ju ka mitmete organisatsioonide reaktsioonid, tehti ettepanekuid seaduste muutmiseks ja ma saan aru, et nüüd algatas politsei ka kriminaalasja,» põhjendas Nõmper. «Kui see on avalikus huvides, siis üldjuhul võib informatsiooni kajastada ja teha seda kõigi osapoolte nimedega, sõltumata sellest, kas nad seda ise tahavad.»

See, kas äia nime kasutamine meedias on põhjendatud või mitte, on Nõmperi sõnul kaalumise küsimus. See oleneb sündmuskäigu asjaoludest, sealhulgas mehe enda väljaöeldust ning võimaliku väärkasutuse üle saavad otsustada andmekaitseinspektsioon või kohus. Eraelu kaitse õigus pole aga absoluutne.

«Esimesel kohal on küsimus sellest, milline on info, mida inimese kohta tahetakse avaldada. Kui see on näiteks meelelahutuslikul eesmärgil – kes kellega käib - siis pole see avalikes huvides ja isikul on õigus eraelu kaitseks.»

Kindel on aga see, et äial ei ole mingit alust taotleda nimekasutuse keelamist teiste inimeste eest. Relika Roostalu puhul pole selleks ka mingit põhjust. «Alaealiste laste puhul võib rääkida nii, et mina ja minu perekond, aga täiskasvanud laste puhul, millega antud juhul tegu on, ei saa seda nõuda. Igaüks peab ise enda õiguste eest seisma.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles