Lihula mõisas kiirustati lammutustöödega

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lihula mõis.
Lihula mõis. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kuna kohalikes tekitasid Lihula mõisas toimuvad lammutustööd küsimusi, käis muinsuskaitseamet asja kontrollimas ja leidis, et ilma loata oli lammutatud üks vahesein, paigaldatud uus elektrikilp, seintele kantud mingit võõpa ning lammutatud ahi ja pliidid.

Nimetatud töid ei saa lugeda hooldustöödeks, seega tuleb selline tegevus eelnevalt kooskõlastada isegi juhul, kui oleks olemas kehtiv ning muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud restaureerimise põhiprojekt, kirjutas muinsuskaitseamet Lihula vallavanemale.

Muinsuskaitseameti Läänemaa vaneminspektor Kalli Pets selgitas Postimehele, et midagi hullu pole siiski juhtunud ning Lihula mõisas olid need tööd tegelikult plaanis ja oleks tulnud nagunii ära teha, kuid vald oli lihtsalt kiirustanud ja polnud asja muinsuskaitsega kooskõlastanud.

«Need tööd olid sisekujunduse põhiprojektis ettenähtud. Nad lihtsalt kasutasid võimalust, et neil oli tööjõudu ja tegid need asjad ära ilma tavapärast töödeluba taotlemata,» rääkis Pets, kes käis olukorraga kohapeal tutvumas. «Saatsin vallavanemale märkuse, et need asjad edaspidi korrektselt toimuksid.»

Tänaseks on juba kõigi tööde kohta esitatud loetelu ja need on läbi arutatud.

Pets selgitas, et mõisas oli Nõukogude ajal – kui peauksest sisse minna, siis parempoolses tiivas – kolhoosiaegne kontor ja söökla ning sinna oli ehitatud mitmeid vaheseinu.

«See (lammutatud sein - toim.) on silikaattellistest vahesein, mis oli elektrikilbi ruumi ees, mis pidi nagunii lammutamisele minema,» lausus Pets. Veel tõi ta töödest välja, et ühe ruumi seintele oli pandud niiskustõkkena toimivat vahendit.

«Kuna tegu oli välisseinaga, siis vaidlesime, kas sel on mõtet ja leidsime, et seda pole mõtet teistel seintel kasutada,» märkis Pets.

Teisel korrusel oli ka ahi ja pliit, mis lammutati. «Millalgi Eesti aja lõpul on see osa jagatud korteriteks ja sinna on ehitatud pliidid-ahjud, mis pidi nagunii ära lammutatama,» täpsustas inspektor.

Pets seletas, et selliseid juhtumeid, kui muinsuskaitselt kooskõlastust ei küsita, väga palju ette ei tule. Ta lisas, et muinsuskaitseseadus lubab teha hooldusremonttöid ilma luba omamata ja piir ei pruugi olla alati selge.

«Aga mõisahoones võib lammutamisel tulla välja midagi sellist, millest me varem ei teadnud, näiteks originaalseina lõik, kus on peal vana viimistlus,» lausus Pets. «Sellised tööd, kus võib ootamatusi ette tulla, on mõistlik kooskõlastada.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles