Ühing: kohtunike puhkusi kärbitakse sõnamurdlikult

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtuniku rõivad varnas.
Kohtuniku rõivad varnas. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti Kohtunike Ühing palub õiguskantsler Indrek Tederil kontrollida, kas põhiseadusega on ikka vastavuses kohtute seaduse muudatus, millega tänavu 1. aprillist lühendatakse kohtunike puhkust 35 kalendripäevani.

Kohtunikud saavad juba alates 1992. aastast puhkust 49, riigikohtunikud koguni 56 kalendripäeva aastas. Ühingu hinnangul on ei ole kohtunike puhkuste seesugune ootamatu lühendamine põhiseadusega kooskõlas hoolimata sellest, et sätte rakendamiseks nähakse ette praegu teenistuses olevatele kohtunikele kaheaastane üleminekuperiood.

Ühing sedastab, et erinevalt teistest ametnikest ei reguleeri avaliku teenistuse seadus ega kohtute seadus kohtunike tööaega. Pole sätteid, mis annaks kohtunikele õiguse saada ületunnitöö korral lisatasu või täiendavat vaba aega. Samas on paljud kohtunikud sunnitud küllalt sageli tegema ületunnitööd, et kohtud saaksid kinni pidada menetlusseadustes sätestatud nõudeid, samuti arvestama valveaja või teenistuskohustuste täitmisega riigipühal.

Samas kui ametnikel on õigus ka kõrvaletegevusena asuda valitavale või nimetatavale ametikohale, tegutseda ettevõtjana vms, siis kohtunikel on kõik sellised tegevused välistatud, sest kohtute seadusest tulenevalt ei tohi kohtunik väljaspool oma ametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl.

Seetõttu leiab ühing, et kohtunike puhkuste kestuse oluline lühendamine tänavu 1. aprillist on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, «kuna nimetatud muudatus on tehtud sõnamurdlikult ja kohtunikele õiguskorras antud õigusi on seeläbi muudetud rabavalt ebasoodsas suunas,» kirjutab kohtunike ühing õiguskantslerile.

«Maa-, haldus- ja ringkonnakohtunikele seni seadusega tagatud puhkus lüheneb 28,6% võrra ning riigikohtunike puhkus on pärast muudatuse jõustumist koguni 37,5% võrra seaduses seni ettenähtust lühem. Kohtunike puhkuste seesugune lühendamine võib ohtu seada kogu kohtusüsteemi järjepideva toimimise,» leiab kohtunike ühing.

Ühing on ka imestunud, et seaduseelnõu seletuskiri ei paku mingeid sisulisi põhjendusi, mis eesmärki kohtunike puhkuste lühendamisega soovitakse saavutada. «Eelnõu algataja koostatud seletuskirjas /--/ on märgitud üksnes seda, et kohtunike puhkuse vähendamine on vajalik selle võrdsustamiseks teiste riigiteenistujate puhkuse pikkusega ning piisab sellest, et anda kohtunikele kaheaastane üleminekuaeg, et nad saaksid oma elu ümber korraldada ja minna mujale tööle, kui soovivad.»

«Kohtunikuamet on erinevalt tavapärase riigiteenistuja ametist lisaks eluaegne ning väljavaated tööalaseks rotatsiooniks ja karjääri arendamiseks on oluliselt kitsendatud. Eriti eluaegse ja piiratud edutamisvõimalustega ameti puhul tuleb isikutele tagada võimalus tõhusalt taastuda, et olla pidevalt kõrgelt motiveeritud jätkama keerulist ja süvenemist nõudvat tööd,» kirjutab ühing kirjas õiguskantslerile.

Ühing leiab, et eluaegsetena ametisse nimetatud kohtunikel on tekkinud õiguspärane ootus, et nende suhtes seadusega kehtestatud sõltumatuse tagatisi ei asuta muutma ootamatult ebasoodsas suunas.

Seetõttu palun ühing õiguskantsleril kontrollida, kas 1. aprillist jõustuva avaliku teenistuse seaduspunkt ja sellega muudetav kohtute seaduse paragrahv on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles