Uuring: töövaidluskomisjonide pädevus ning tegutsemise alus vajavad selgitamist

Heidi Ojamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratiivne foto.
Illustratiivne foto. Foto: SCANPIX

Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt läbiviidud töövaidluste analüüsi kohaselt vajavad töövaidluskomisjonide pädevus ning nende töö õiguslik alus täpsustamist.

Tartu ülikooli tööõiguse õppejõud Gaabriel Tavits tutvustas kolmapäeval ülikooli uuringu tulemusi ning selgitas, et töölepingu seaduse mõjude järelhindamiseks viidi läbi kohtutes ning töövaidluskomisjonides lahendatud töövaidluste otsuste analüüs eesmärgiga saada ülevaade, kuidas kohtud ja komisjonid tõlgendavad seadust ning kas nad teevad seda üheselt.

Uuringu tulemusel selgus, et töövaidluskomisjonid tuginevad oma töös nii haldusmenetluse, halduskohtumenetluse kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikule, mistõttu on ebaselge milliste seaduste alusel tuleks vaadelda töösuhte tähtaegu ning kehtivuse lõppu või algust. Samuti on ebaselge, millistel alustel on komisjonil õigus nõuda vaidluse pooltelt tõendeid ja dokumente.

Lisaks on komisjonide otsustes puudu otsuseni jõudmise analüüs, mistõttu pole alati selge, millistel alustel on see tehtud.

Tavitsa sõnul on õigusselguse huvides oluline välja kujundada ühtne seisukoht töövaidluskomisjonide õigusliku staatuse osas, mis on lahendatav individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse täiendamisega.

Ta lisas, et seaduses on muuhulgas arusaamatud hüvitise ja kahju mõisted, töötaja lepingu ülesütlemise hoiatamise kord, konkurentsipiirangu piiride määratlemine ja ülesütlemise põhjendamine. Valdav enamus arusaamatustest on lahendatavad seaduse täpsustamisega või tööandjate ja töötajate teadlikkuse tõstmisega.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna juhataja Thea Treier ütles Postimehele, et uuringus toodud ettepanekud vaatab ministeerium läbi ning need annavad aluse ja suuna võimalikeks seadusemuudatusteks tulevikus.

Töövaidluste analüüs tugineb töövaidluskomisjonides ja kohtutes ajavahemikus 2010-2012 aasta esimese poolaasta tehtud töövaidluste lahenditele. Kohtulahendid kaasati analüüsi kõikselt, töövaidluskomisjonide lahenditest analüüsiti üksnes mitterahalisi nõudeid sisaldavaid otsuseid ehk töövaidluskomisjonide puhul jäid rahalised nõuded vaatluse alt välja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles