Statistikaameti äsja avalikuks saanud andmed näitavad, et kuigi Eesti muulaste haridustase on põlisrahvaga võrreldav, süvenevad nende raskused tööturul konkureerida.
Eesti muulastel on jätkuvalt raske tööd leida
28. veebruar 2013, 07:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti peaanalüütik Siim Krusell selgitas, et amet võrdleb igal aastal põlisrahvastiku ja immigrantide olukorda. Esimeste hulka loetakse inimesed, kelle mõlemad vanemad on sündinud Eestis, teiste hulka aga need, kelle vanemad on sündinud välisriigis.
Tööealiste ehk 15–74-aastaste hulgas on 2012. aasta seisuga põliselanikke 797 800 ja immigrante 226 500, viimastest 91 000-l on Eesti kodakondsus.
Põlisrahvastik ei erine immigrantidest märkimisväärselt. «Ei saa öelda, et immigrantrahvastiku haridustase oleks Eestis madalam kui põlisrahvastikul, samas on immigrantrahvastiku hariduslik suundumus olnud rohkem n-ö kutse omandamise poole,» kirjeldas Krusell.
Kui 2008. aastal oskas eesti keeles rääkida ja kirjutada 18,7, siis 2012. aastal 24,3 protsenti immigrantrahvastikust.
Ometi oli 2012. aastal muulaste suurimaks mureks endiselt töötus. Kui tööealisest põlisrahvastikust töötab 62, siis immigrantidest vaid 57,4 protsenti, mis on sama vähe kui 2009. aastal. See on ka viimaste aastate suurim hõivelõhe.
Krusell leiab, et rasked ajad on mõnevõrra kasvatanud praktilist vajadust eesti keele õppimise järele. «Kui 2008. aastal oskas eesti keeles rääkida ja kirjutada 18,7, siis 2012. aastal 24,3 protsenti immigrantrahvastikust.»
Üldise rahvastiku vähenemise taustal on trend, et väheneb muu kodakondsusega inimeste arv. «Üheks põhjuseks on aeglane, kuid siiski olemasolev naturalisatsiooniprotsess, teiseks ka see, et muu kodakondsusega on olnud rohkem vanemaealised,» märkis Krusell.