Miilits: õnnetuste vähenemise taga on nii teeolud kui ka liiklejad ise

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Miilits
Tarmo Miilits Foto: Mihkel Maripuu

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja Tarmo Miilitsa sõnul on liiklusõnnetuste märgatava vähenemise taga nii ilmaolud, teeolud, kui ka liiklejate endi käitumine.

PPA peadirektori asetäitja korrakaitsepolitsei alal Tarmo Miilits ütles BNSile erakordselt liiklusõnnetustevaest aasta algust kommenteerides, et süvaanalüüsi aasta alguse liikluse kohta praegu veel tehtud ei ole, kuid kindlasti on õnnetuste vähenemise taga mitu faktorit.

«Kindlasti mõjutab liiklust ilm, kuna raskete teeolude korral on inimesed ettevaatlikumad. Kui teeolud on halvad ja kiirused on väiksemad, siis on ka kokkupõrgetel tagajärjed leebemad. Lume taustal on ka jalakäijad paremini nähtavad. Kui vaadata Tallinna teeolusid, siis on kas sellel oma roll. Tänavaaukude tõttu on sõidukiirused väiksemad ja raskete tagajärgedega õnnetusi on vähem. Plekimõlkimisi võib aukude tõttu isegi rohkem olla, aga kui kiirused on väiksemad, siis on ka raskete tagajärgedega õnnetusi vähem,» lausus Miilits.

Tema sõnul on positiivne ka joobes juhtide osalusel juhtunud õnnetuste vähenemine, mis on kindlasti üks märk liikluskultuuri paranemisest.

Samuti on Miilitsa sõnul oma roll liiklusõnnetuste vähenemisel ka politseil. Ta märkis, et teadusuuringute järgi on liiklusjärelevalve mõju liiklusohutusele 10-25 protsenti, ülejäänud tegurid on ilmastik, liikleja käitumine, sõidukite tehnoseisund, teeolud ja muu liiklusohutusse puutuv.

«Politsei jätkab liiklusjärelevalvet sama intensiivselt, nagu me alustasime sellega eelmise aasta poole pealt. Patrullide arv ei ole vähenenud, pigem suurenenud ja on veelgi suurenemas. Kui eelmisel aastal vähenes kuritegevus ja väljakutsete arv, siis sellega vabanes osa politsei ressursist, mida nüüd saab kasutada liiklusjärelevalves. Suur pluss on ka see, et me saime eelmise aasta lõpus juurde kiirusemõõtjaid ja joobe tuvastamise vahendeid,» lausus Miilits.

Miilits tõdes, et kui seni oli 2010. aasta kõige turvalisema liiklusega aasta Eestis pärast Teist maailmasõda, siis tänavune aasta on alanud veelgi paremini. Teise maailmasõja järel on ainult kaks aastat, kui Eestis on liiklusõnnetustes hukkunute arv jäänud alla saja. 2010. aastal hukkus Eesti teedel ja tänavatel 79 inimest ning 2012. aastal 87 inimest.

«Kui 2010. aasta oli turvalisim liiklusaasta pärast Teist maailmasõda, siis praegune aasta on veel edumeelsemalt ja positiivsemalt alanud. 2010. aasta jaanuaris hukkus liikluses viis ja veebruaris neli inimest, praegu on nii jaanuaris kui ka veebruaris hukkunud kaks inimest. Kui vaadata viimaste aastate statistikat, siis viimase aja kõige traagilisemal on alanud 2007. aasta, kui jaanuaris hukkus 10 ja veebruaris 17 inimest. Ehk siis oli kahe kuuga hukkunud 27 inimest, tänavu aga neli,» märkis Miilits.

Tema sõnul on positiivne ka see, et kahe kuuga on kogunenud juba ligi kümme päeva, mil liiklusõnnetustes pole vigastada saanud ükski inimene. See on Miilitsa sõnul v'äga haruldane, kuna tavaliselt koguneb selliseid päevi terve aasta peale kümmekond.

«Loodetavasti suudavad Eesti inimesed praegust trendi hoida. Liiklusohutuses on kõik kinni inimeses, olgu ta siis rooli taga või jalakäija. Kõik neli sel aastal liiklusõnnetustes hukkunut on olnud jalakäijad. Kolm jalakäijat hukkus Tallinnas ja üks Viljandi külje all. Mitu hukkunud jalakäijat oli joobes, ei kandnud helkurit või astusid ootamatult sõiduteele, nii et sõidukijuhid ei olnud võimelised õigel ajal reageerima,» tõdes Miilits.

Politsei- ja piirivalveameti andmetel hukkus tänavu kahe kuuga liiklusõnnetustes neli inimest, mullu sama ajaga oli liikluses elu kaotanud juba 17 inimest. Tänavu jaanuaris hukkus liiklusõnnetustes kaks ja veebruaris samuti kaks inimest. Mullu jaanuaris hukkus liiklusõnnetustes kaheksa ja veebruaris üheksa inimest.

Tänavu kahe kuuga on Eestis juhtunud 124 inimvigastatutega liiklusõnnetust, milles sai vigastada 163 inimest. Mullu kahe kuuga oli inimvigastatutega liiklusõnnetusi 187 ning vigastada sai neis 239 inimest. Seega on tänavu juhtunud 63 inimvigastatutega liiklusõnnetust vähem ning vigastatuid on 76 võrra vähem.

Joobes juhi süül on tänavu juhtunud seitse inimvigastatutega liiklusõnnetust, mullu samal ajal olid roolijoodikud põhjustanud 13 vigastatutega liiklusõnnetust. Tänavu ei ole joobes juhi süül hukkunud liikluses ühtegi inimest, mullu samal ajal oli roolijoodiku tõttu elu kaotanud juba kolm inimest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles