Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile seaduse eelnõu, millega luuakse võimalus kasutada üldkasulikku tööd asenduskaristusena ka väärtegude puhul ning võimaldatakse asendada kuni kuuekuuline vangistus elektroonilise valvega.
Riik plaanib väärtegude eest üldkasuliku tööga karistama hakata
6. mai 2009, 10:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui täna on väärtegude puhul võimalik määrata karistuseks kas rahatrahv, mis tihti rahapuudusel tasumata jääb või arest, mis on riigile väga kulukas, siis üldkasulik töö (ÜKT) annab õigusrikkujale reaalse võimaluse oma tegu heastada,» selgitas justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep.
Ta lisas, et ÜKT süsteem on väärtegude puhul kavandatud üldjoontes samasugusena, nagu toimib praegu kuritegude puhul.
«Peamine erinevus seisneb selles, et väärtegude ÜKTga hakkab kriminaalhoolduse asemel tegelema politsei ning eraldi ettekannet kohtule ÜKT täitmise kohta esitada ei ole vaja – teave saadetakse kohe karistusregistrile.»
Justiitsministeeriumi analüüsi järgi oleks väärteoaresti asendamine ÜKTga aastatel 20102013 võimalik vähemalt 500 isiku puhul aastas. «Politseiamet on isegi leidnud, et selliseid inimesi võiks olla kuni 1350, kuid arvestada tuleb sellega, et kõik isikud, kes on arestiga karistatud, ei pruugi ÜKT tegemiseks nõusolekut anda,» sõnas Hillep.
ÜKT jaoks sobivad kõige enam liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest süüdi mõistetud isikud, kes moodustavad kõigist arestialustest umbes 35 protsenti. Samas ei sobi väärteoaresti asendamine ÜKTga sõltuvusprobleemide ja pika kuritegeliku karjääriga süüdimõistetutele.
Kuni pooleaastane vangistus võib asenduda «jalavõruga»
Ühtlasi laiendatakse eelnõuga elektroonilise valve rakendamise võimalusi. «Kui elektrooniline valve 2006. aastal rakendus, otsustati kasutada seda esialgu vaid vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanevate isikute puhul ning juhul kui süsteem hästi tööle hakkab, sihtrühma hiljem laiendada,» rääkis Hillep.
«Praeguseks on elektrooniline valve ennast õigustanud ning sellele otsitakse uusi rakendusi.»
2009. aasta alguses jõustus vangistusseaduse muudatus, mille kohaselt kantakse ka lühiajaline vangistus vanglas, kuigi seni tehti seda arestimajas. «Kinnipeetavate arvu stabiliseerimiseks ja vähendamiseks luuakse käesoleva eelnõuga seetõttu võimalus asendada kuni kuuekuuline vangistus elektroonilise valvega,» ütles Hillep.
Tema sõnul on eelnõu teiseks eesmärgiks elektroonilise valve laiendamisel seatud vahistatute arvu vähendamine ning väiksem isikuvabaduste piiramine.
«Kui vahi all pidamine tähendab isiku viibimist kinnipidamiskohas (vanglas, arestimajas) ning allumist sealsetele reeglitele, siis EV puhul on isikul võimalik viibida kodus, kuigi tema liikumisvabadus on piiratud kindlaksmääratud kohtade ja aegadega.»