Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime parteide kandidaatidelt: kui teid valitakse europarlamenti, siis millised konkreetsed saavutused seate endale eesmärgiks oma saadikuks olemise aja jooksul. Vastavad Rahvaliidu kandidaadid.
Euroopa Parlamendi saadikuna kavatsen seista selle eest, et Eesti seisukohad oleksid Euroopa Liidus arvestatud ning Euroopa Liidu eelarvest leitaks rohkem vahendeid, mis aitavad Eesti arengule kaasa. Pean oluliseks, et rahvusriigid saaksid Euroopa Liidus säilitada oma eripära ning teha vajalikes küsimustes koostööd, et Euroopa majandus oleks konkurentsivõimelisem. Rahvaliit peab hetkel läbirääkimisi Euroopa Rahvaparteiga (EPP). Samas jätkab Rahvaliit läbirääkimisi Briti konservatiividega täiesti uue loodava konservatiivset maailmavaadet esindava fraktsiooni loomiseks.
Oma eesmärkide saavutamiseks liitun kultuuri- ja hariduskomisjoni ning regionaalarengu komisjoniga. Teemad, millega soovin Euroopa Parlamendis eelkõige tegeleda, on hea haridus, mille eelduseks on ühtlustatud õppekavad ja kutsekvalifikatsioonistandardid ning diplomite tunnustamine. Soovin luua tööandjatele paremad võimalused ja tõsta nende motivatsiooni tasemeõppe kaasfinantseerimiseks, anda panuse vajalike meetmete kujundamiseks Eesti vajadustele vastava täiend-ja ümberõppesüsteemi kaasfinantseerimiseks ELi eelarvest ning ettevõtlikkuse kui mõtteviisi tutvustamiseks ja vabatahtliku töö väärtustamiseks.
Euroopa Parlamendi saadiku üheks olulisemaks ülesandeks on osalemine ELi eelarveprotsessis. Regionaalarengu komisjoni liikmena pean vajalikuks suunata ressursse Eesti elamufondi renoveerimisprogrammi kaasrahastamiseks, et suurendada hoonete energiasäästlikkust ning vähendada inimeste küttearveid, kultuuri- ja rahvamajade ning koolimajade renoveerimiseks, erainvesteeringute toetamiseks väljaspool tõmbekeskusi, ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri arendamiseks ning kohalikele koostöörühmade ja kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks.
Töös europarlamendi saadikuna sean eesmärgiks olla ka Eesti inimeste kaasaja ELi otsustusprotsessidesse, kohtudes regulaarselt kodanikuühendustega ja Eesti inimestega. Diplomaatide kooli uuring osundab, et Euroopa Liidu alaste otsuste tegemisel konsulteeritakse harva Eesti huvigruppidega. Soovin olla Eestis nähtav ja kuuldav, siin Euroopa Liidu alaste mõttevahetuste algataja ning eestvedaja, kontaktide ja info vahendaja. Saadikuna on oluline tõstatada Euroopa Parlamendis ja meedias inimestele olulisi küsimusi ning neile vastuseid otsida. Inimeste teadmatus Euroopa Parlamendi töö ja tegemiste osas vähendab institutsiooni usaldusväärsust ja inimeste huvi euroliidu temaatikas kaasa rääkida. Selle olukorra parandamiseks kutsun eurosaadikuid üles kokku leppima ühtsetes töö avalikustamise põhimõtetes, teavitamaks inimesi meie saadikute töö tulemustest ja olulistest otsustest ning küsimustest parlamendis.
Ulrika Hurt: Nii valituks osutudes kui ka hiljem Rahvaliidu esinumbri Anto Liivati meeskonna kaaslasena on minu eesmärk aktiivselt osaleda haridus- ja teadusküsimusi puudutavate initsiatiivide mõjutamises. Samuti aktiivses koolitamistegevuses ELi toimimise ja poliitikate kohta. Olen veendunud, et enam tuleb tegeleda teavitustööga, kuidas Euroopa otsustusprotsess toimib ning milliseid initsiatiive ning õigusakte menetletakse. Eestit esindavatel saadikutel tuleb enam panustada sellele, et Eesti riiklike huvide ja strateegiliste eesmärkide väljatöötamine ning läbisurumine Euroopa Liidus paremini toimima hakkaks. Tervikuna rõhutan saadikute suuremat panust oma eesmärkide ja lubaduste elluviimiseks ning samuti seda, et pärast valituks osutumist saadikud annaksid oma tegevusest aru.
On kurb tõsiasi, et täna jäävad väga paljud noored ilma ELi pakutavatest võimalustest, kuna neil puudub piisav informatsioon õppimisvõimalustest ja liikmesriikide omavaheliste koostöö projektidest. On hädavajalik, et ELiga seotud haridus, uuringud, mõjuanalüüsid ja teadustöö saaks riikliku rahastuse ning rohkem tähelepanu ka kodanike poolt. Seega pean vajalikuks riikliku või kodanike poolt initsieeritud kontrollimehhanismi, ülevaadete ja tagasiside süsteemi loomist, et igal aastal üle vaadata, mida meie saadikud Brüsselis on reaalselt teinud ning mis teemadega tegelevad, et ei peaks viimasel aastal paar kuud enne valimisi hakkama meelde tuletama, mida saadikutest kuulda on olnud. Nõustun seisukohaga, et Euroopa Parlament peab olema mõttekoda. Olen kindel, et see mõttekoda peab jälgima toimuvat ning vajadusel ka komisjoni tähelepanu laiemale kontekstile juhtima.
Jekaterina Golubtsova: Kindlasti tahan saadikuks olemise ajal panustada mitmekeelsuse küsimustesse ja vähemuste õigustega seotud initsiatiividesse. Pean vajalikuks tegeleda inimõiguste, võrdsete võimaluste teemaga Euroopas laiemalt - alustades Eestist kuni nende riikideni, mis alles soovivad Euroopa Liitu saada. Oluline on pöörata tähelepanu haridussüsteemi toimimisele. Poliitikutel tuleb loobuda muukeelsete inimestega seotud otsuste langetamisel eksperimentidest, enne seda oleks vaja konsulteerida ekspertidega. Enne otsuste langetamist on vaja ka inimeste endiga rääkida ja alles siis asuda eesmärke teostama. Eesti keele kasutamine venekeelses gümnaasiumis on keeleõppeks vajalik, kuid see ei tohi kaasa tuua haridustaseme langemist nendes koolides. Me ei saa lubada, et venekeelse gümnaasiumi lõpetaja ei oska lõpuks ei eesti keelt ega ka geograafiat, mida ta eesti keeles õppis. Lõpptulemus on see, et laps ei omanda korrektset eesti ega vene keelt. Nii noorte kui ka täiskasvanute keeleõppe toetamiseks pean vajalikuks Euroopa Liidu toel moodustada Eestisse keelekeskus, mille ülesanne on võimaldada kõigil Eesti elanikel õppida eesti keelt ja kultuuri.