IRL: mida plaanite europarlamendis saavutada?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
6. mai 2009 12:05
Tunne Kelam. | FOTO: Mihkel Maripuu.
Marko Mihkelson. | FOTO: Peeter Langovits.
FOTO: Liis Treimann
Anna-Greta Tsahkna | FOTO: Liis Treimann

Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime parteide kandidaatidelt: kui teid valitakse europarlamenti, siis millised konkreetsed saavutused seate endale eesmärgiks oma saadikuks olemise aja jooksul. Vastavad Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kandidaadid.



Tunne Kelam:

Konkreetseid eesmärke saab seada pärast seda, kui on selgunud komisjonid ja delegatsioonid, mille liikmeks on õnnestunud saada. Kavatsus on jätkata julgeolekupoliitika, eriti kübersõja probleemidega, kus olen end sisse töötanud. Samuti energiaturvalisuse ja ELi ühtse energiapoliitika edendamisega. Läänemere strateegia edasise väljakujundamise ning parlamendi-poolse järelevalvega, piiriülese koostöö arendamisega. Delegatsioonidest rääkides sooviksin saada USA koostöödelegatsiooni liikmeks, et arendada üleatlandilisi suhteid, mis Eesti jaoks on väga olulised. Samuti tunnen kutsumust osaleda Iraagi ja Lähis-Ida demokraatia toetamises ning inimõiguste kaitses üle maailma. Võtmeküsimuseks on samuti ka Balti-Euroopa toetusgrupi senise eduka tegevuse jätkumine EP uues koosseisus.

Marko Mihkelson: Peamiseks eesmärgiks on olla aktiivne ja osavõttev Euroopa Rahvapartei
fraktsiooni liige, kes peab korraga silmas nii Eesti kui Euroopa huve.

Andres Herkel: Positiivselt silma paista ehk olla probleemide tõstataja, kõnepidaja, raportite koostaja. Ainult nii saan kaitsta meie jaoks olulisi väärtusi.

Liisa Pakosta: Kõige peamisemas langevad Eesti huvid ja probleemid kokku kogu Euroopa
huvide ja probleemidega. Neist peamine on rahvastiku vananemine, mis toob kohe ette perepoliitika. Läänemere strateegia, mille üheks algatajaks oli Tunne Kelam, peab meie piirkonda tooma sellised head asjad nagu konkurentsivõimeline haridus (näiteks Läänemereriikide äärde ühe tõeliselt maailmatasemel ülikooli loomine, mis ühendaks
Läänemere äärsete riikide heade ülikoolide parimad kateedrid kokku maailma tipp-10 hulka kuuluvaks ülikooliks), Eesti tegelik ühendamine Euroopaga (kiirraudtee Lääne-Euroopasse) ja tulevikku suunatud sotsiaalpoliitika (näiteks kõikide otsuste kaalumine selles osas, kas
need mõjutavad lastega peresid soosivalt või tõrjuvalt). Kõik need otsused on suunatud sellele, et Eesti ühes Euroopaga oleks tõepoolest maailmakonkurentsis tegija ka neil tulevikukümnenditel, mil meie tänastest lastest on tublid tööinimesed saanud.

Anna-Greta Tsahkna: Eesti huvide ja seisukohtade arvestamist ühtse energiapoliitika
väljakujundamisel (peamiselt puudutab see elektri importi kolmandatest riikidest). Läänemere strateegia rahastamine ELi eelarvest. Nord Streami gaasijuhtmele oponeerimine.

SAADA E-POSTIGA PRINDI ARTIKKEL