Reformierakond: mida plaanite europarlamendis saavutada?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ojuland
Kristiina Ojuland Foto: Raigo Pajula

Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime parteide kandidaatidelt: kui teid valitakse europarlamenti, siis millised konkreetsed saavutused seate endale eesmärgiks oma saadikuks olemise aja jooksul. Vastavad Reformierakonna kandidaadid.



Kristiina Ojuland:

Kogu oma senise elu olen pidanud vabadust kõige olulisemaks väärtuseks. Seda nii omariikluse tähenduses kui ka üksiksiku tasandil. Täna on Euroopa Liit vabaduse sümbol. Vabadus on Euroopa Liidu alustalaks. Euroopa Parlament on seadusandlik kogu, kus on võimalik kindlustada Euroopa Liidu ning ühtlasi Eesti kodanike vabaduste kaitse ja laiendamine - seda nii Euroopa Liidu seadusloomes kui ka näiteks vabaturumajanduse põhimõtete kaitsmisel. Vabaduste eksport Euroopa Liidu sõbralike naabrite juurde, aga ka naabrite juurde, kelle kodanikud vaevlevad autoritarismi kütkeis, on tähtis. Näiteks Euroopa Liidu naabruspoliitika eesmärgiks on liidu lähinaabruse kodanike elujärje paranemine, mis tagab rahu, julgeoleku ja jõukuse ala laienemise Euroopa Liidu piiridest kaugemalegi ning seeläbi maandab ohte ja kindlustab kogu Euroopa Liidu turvalisuse ja julgeoleku. Eesti on Euroopa Liidu liige ja kõik see, mida tehakse Euroopa Liidu turvalisuse tõstmiseks ja julgeolekuohtude maandamiseks, puudutab ka otseselt Eestit.



Urmas Paet:

Europarlamenti valitakse konkreetsete erakondade esindajad. Reformierakonna esindajate peaeesmärk on Euroopa julgeoleku tugevdamine ning Euroopa ühtsuse suurendamine, tuginedes ühtsetele väärtustele.

Igor Gärzin: Ma saan lubada ühte: te teate mind 20 aastat ja te võite aimata, et ühtegi võimalust, mis Eestile kasu toob, ei jäta ma kasutamata.

Silver Meikar: Sean endale eesmärgiks vabaduste kaitsmise - olen selle teemaga kahe riigikogu koosseisu vältel pidevalt töötanud. Vabadused hõlmavad ühest küljest nelja Euroopa Liidu põhivabadust, milleks on kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine, mille kõrval räägitakse aina enam viiendast vabadusest - teadmist vabast liikumisest. Teisest küljest ei tohi me unustada kodanikuvabadusi Euroopa Liidus, sest tontidega hirmutamine mõnes liikmesriigis on viinud libedale teele politseiriigi tekkimise ja inimese eraelu puutumatuse murenemiseni, mis on täiesti lubamatu. Võrdväärselt oluline on samas seista Euroopa Parlamendis vabaduste eest väljaspool Euroopa Liidu piire. Usun demokraatlike põhiväärtuste universaalsusesse ning inimese headusesse. Seetõttu ei tohiks ligi 500 miljoni elanikuga Euroopa Liit mitte mingil juhul jääda kõrvalseisjaks, kui Iraanis naisi kividega surnuks loobitakse või Sudaani sõjalistes konfliktides pannakse toime inimsusevastaseid kuritegusid. Luban järgmised viis aastat töötada aktiivse ja tööka Euroopa Liidu nimel ning usun, et järgmises koosseisus võidaks Eesti enam saadikutest, kes ajaloo tõlgendamise asemel kujundavad tulevikku.

Mati Raidma: Euroopa Liidul on tegelikult palju kaasa rääkida julgeolekualastes ühisseisukohtades. Olgu selleks traditsiooniline kaitsepoliitika või täna teravalt päevakorras olev energiajulgeolek. Tunnen end piisavalt kompetentsena, et Euroopa julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamisesse oma panus anda, kaitstes samas Eestile omast ja vajalikku väärtustepõhist lähenemist.

Laine Jänes: Kindlasti pühenduksin oluliselt kultuuri- ja hariduspoliitika küsimustesse. Aga mitte ainult. Tunneksin ennast kodus nii regionaalpoliitika, transpordi, turismi, tööhõive jms teemadel. Olen seda meelt, et kultuurimõõde, eraldi tooks valdkonnana välja loomemajanduse, tuleb lõimida ühenduse muudesse poliitikavaldkondadesse. Viimastel aastatel on järjest enam hoogustunud Euroopa Liidu hariduskoostöö, mis on sarnaselt kultuurivaldkonnaga olnud kaua aega liikmesriikide siseasi. Ma toetan liidu suundumust liikmesriikide haridussüsteemide ühtlustamiseks, suurema rõhu asetamist teadus- ja arendustegevusele ning hariduse kvaliteedi tõstmisele. Euroopa konkurentsivõime tõstmisel on hariduspoliitikal ülioluline roll.

Hannes Astok: Ühtse energiapoliitika kujundamine. See on ainus võimalus tagada Euroopa energiavarustus ja kõigile liikmesmaadele võrdsed tingimused. Oluline on see ka Euroopa poliitilise ühtsuse seisukohalt.

ELi laienemine peab jätkuma. Kandidaatidel peab olema võimalus läbipaistvate kriteeriumite ja kindla ajakavaga liikmelisust saavutada. Euroopa ukse taga vindumine tekitab inimestes viha ja närvilisust, mis kokkuvõttes viib poliitilise ebastabiilsuseni. Liitumisperspektiiv on aga ka senised krõllivad naabrid kenasti koos töötama pannud, nagu on hästi näha Lääne-Balkanil.

Majanduses peab toimuma lõplik murrang teadmistepõhisesse suunda. Majanduskriis annab selleks hea võimaluse ja EL peab seda jõuliselt toetama. Esimesi samme on märgata. Kui Eestis on kiire interneti kättesaadavus igapäevane, siis hiljuti taipas ka EL, et maapiirkondade majanduse elavdamise kõige olulisem meede on maal kiire interneti kättesaadavaks tegemine.

Urve Tiidus: Kui see peaks toimuma, mis küll rohkem teoreetiline võimalus, siis üks eesmärk on kindlasti vähendada nn. äärealade mahajäämust transpordiühenduste vallas. Pole küll protektsionistliku poliitika pooldaja, kuid uute mereliste ühenduste käivitamiseks ja turgude testimiseks on kindlasti vaja vastavaid Euroopa finantstoetusi. Ja seda sellepärast, et olen üks sadadest tuhandetest inimestest, kelle kodu on Läänemere kaldal ja siia ka jääb. Näen iga päev, kui palju edukam võiks olla siinne majandus ja ettevõtlus, kui merelised ja lennuühendused oleksid mitmekesisemad.

Tõnis Kõiv: Soovin oma kandideerimisega europarlamenti toetada Reformierakonna kandidaaate Kristiina Ojulandi, Igor Gräzinit ja Silver Meikarit, kes kõik Euroopa asjadel otsustamisel pädevad ja kindlasti ka valitud saavad. Lisaks pakub kampaania mulle häid võimalusi täiendavateks kohtumisteks oma valijatega Järva- ja Viljandimaalt.
Kalev Kallemets: Olulisimaks pean ühtset energiapoliitikat, mis peab suurendama Euroopas toodetava energia hulka (sealhulgas massiline elektriautode rakendus) ning vähendama sõltuvust välisimpordist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles