Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime parteide kandidaatidelt: kui teid valitakse europarlamenti, siis millised konkreetsed saavutused seate endale eesmärgiks oma saadikuks olemise aja jooksul. Vastavad sotside kandidaadid.
Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise märksa paindlikumaks muutmine, et euroraha jõuaks kiiremini Eestisse, samuti liitumine euroalaga ja ELi ühtse põllumajanduspoliitika reform - neile teemadele kavatsen ennekõike pühenduda.
Katrin Saks: Kõige tähtsamaks pean tööd oma grupis ja komisjonides. Ka käesoleva parlamendi koosseisus olen töötanud selle nimel, et kaitsta nii Eesti kui ka teiste uute riikide huve - olgu tegu siis ajaloo tõlgendamise, tööjõu liikumise või ühise energiapoliitikaga. Euroopaliku demokraatia väljenduseks on ju seegi, et igas küsimuses on palju eri seisukohti ja arvamusi. Seega on suureks väljakutseks mõttekaaslaste leidmine ühise koostöö ja mõjutamise nimel. Julgen väita, et Euroopa Parlamendi saladus seisneb saadiku veenmisoskuses. Teemade lõikes tegeleksin paljuski sellega, millega siiani: tööjõu ja teenuste vaba liikumine, tarbijakaitse; Venemaa temaatika, Kesk-Aasia ja energiajulgeolek; Läänemere strateegia rakendamine.
Sven Mikser: Esiteks tahan seista selle eest, et sotsiaaldemokraatide rühm ei võtaks meile olulistel teemadel positsioone, mis vastanduvad Eesti rahvuslikele huvidele. Kindlasti tahan jätkata Eesti sotsiaaldemokraatidest MEPide head tööd Taga-Kaukaasia, Moldova ja Kesk-Aasia maade suunal. Kuna Kaukaasia regiooni riikidest on Gruusia euro-atlantilise integratsiooni ambitsioon oluliselt selgepiirilisem teistest piirkonna maadest, tahan aidata luua eraldi koostööformaati europarlamendi ja Gruusia parlamendi vahel. Meenutagem, et meilegi oli omal ajal oluline, et meiega suheldaks otse ja kahepoolselt, mitte üksnes Baltimaade kontekstis.
Kadi Pärnits: Euroopa Parlamenti valituna pean esmaseks ülesandeks oma maailmavaatest tulenevalt aidata kaasa Eesti huvide ja vajaduste arvestamisele eeskätt tööhõive- ja sotsiaalteemades, aga ka kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade valdkonna regulatsioonides. Mõistagi nõuab see pidevat selgitustööd nii omade seas, st. EP sotside fraktsioonis kui osalemist laiemates diskussioonides. Parlamendis seisaksin nii töö- kui sotsiaalküsimustes suurema integreerituse poolt Euroopa Liidus.
Hannes Rumm: Mind ei valita europarlamenti, sest olen valimisnimekirja teises pooles. Ma ei ole kandideerides omakasu peal väljas, vaid aitan kolleege eesotsas Ivari Padari ja Katrin Saksaga.
Jüri Tamm: Valimine pole isegi teoreetiliselt võimalik, sest olen nimekirjas üheksas, kohti aga on teadaolevalt vaid 6. Muide, ELil võiks olla ühised põhimõtted valimiste osas. Püüan ka seda mõtet esitada nii siseriiklikult kui mujal.
Mark Soosaar: Esiteks - Eesti hääl peab kõlama palju selgemalt. Peame pakkuma säravaid ideid meie maailmajao uuendamiseks. Teiseks - väike riik ei saa oma majandusega oluliselt mõjutada Euroopa majandusliidu tegevust, ent me võime olla Põhja-Euroopa südametunnistuseks. Näiteks Läänemere, ELi sisemere, kasuahne hävitamise puhul, milleks ju Vene-Saksa gaasijuhe tegelikult on.