Lipand: tubaka keelustamine võiks ka Eestis olla motiveeriv eesmärk

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
dr. Andrus Lipand.
dr. Andrus Lipand. Foto: Liis Treimann

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõu Andrus Lipandi hinnangul võiks ka Eesti Norra eeskujul kaaluda seada pikaajaliseks eesmärgiks tubaka keelustamise.

Lipand ütles Norra algatust kommenteerides, et Norra kasuks räägivad sealsed ühiskondlikud olud ja juba kehtivad piirangud, mistõttu sellist eesmärki on Norras kergem püstitada.

«Ma olen mitu korda Norras käinud ja seal on tubakas seal praktiliselt kõige kallim ELis. Ma nägin sel soliidseid härrasmehi, kes keeravad lahtist tubakat, mis on odavam, kuna aktsiis on ju erinev,» kirjeldas Lipand. Seega kehtivad Norras juba praegu tubaka tarbimisele võrdlemisi konservatiivsed reeglid, seda näiteks Taaniga võrreldes.

Eestis on olud mõistagi teistsugused ja suitsetamine enam tolereeritud. «Küsimus on selles, et tubaka tarbimine peaks olema tasakaalustatud nii, et tervise huvid oleksid ärihuvidega tasakaalus. Praegu on majandushuvid Eestis ülekaalus - selles seisneb kurb moment, milles peaksime rääkima.»

Ilmselt on see lati tõstmine sellele kõrgusele, mis tagaks Euroopa rahvastiku tervise säilimise.

Lipand pakkus, et seetõttu võib-olla õige püstitada Norra eeskujul eesmärk tubakas keelustada. «Ilmselt on see lati tõstmine sellele kõrgusele, mis tagaks Euroopa rahvastiku tervise säilimise.»

Õppejõud selgitas, et tubakapiirangute vastased toovad sageli välja majanduslikke argumente, aga eiravad seda, kui palju võiks majandust elavdada inimeste paranev tervis ja pikem eluiga. «Parem tervis tähendab paremat majandust.»

Seda, et Eestis õnnestuks hoomatavas tulevikus Norra jälgedes astuda, Lipand siiski ei usu. «Mingis mõttes on see ulmeline, arvestades sellega mis on tubakatööstuse rahandusmaht võrreldes sellega, mis on riigieelarve. Aga kui tahame parimat, siis peame taotlema võimatut.»

Võtmeküsimus on see, millised jõud peaks Eestis olema selle muudatuse eestvedajad. «Tervis on poliitiline küsimus. Kui me ei suuda poliitikuid veenda selles, mis on õige, mis on otstarbekas, siis me võime olla ükskõik kui targad, aga me ei saavuta mitte midagi,» argumenteeris Lipand.

«Ma näen ikkagi võimaliku algatajana riigiasutusi, eelkõige sotsiaalministeeriumi. Tema teeb ettepanekuid, aga teda mõjutavad praegu väga tugevasti nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui ka rahandusministeerium.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles