Keelatud annetuse tegemine võib muutuda väärteoks

Karin Kangro
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Caro / Scanpix

Kuigi Reformierakonna rahastamisskandaali järel arutati võimalust muuta keelatud annetuste tegemine kuriteoks, seda tõenäoliselt ei juhtu, sest ka justiitsministeeriumis parlamendi põhiseaduskomisjoni suuniste järgi valminud eelnõu näeb sellise teo eest ette üksnes väärteokaristuse.

Eelnõuprojekti järgi muutuks erakonnale, valimisliidule või üksikkandidaadile keelatud annetuse tegemine väärteoks, mille eest saab karistada kuni 300 ühiku ehk 1200 euro suuruse trahviga. Juriidilise isiku puhul oleks karistus kuni 15 000 eurot.

«Seejuures märgime, et trahvimäära ülempiiri rakendatakse isikute suhtes, kes on eelkõige keelatud annetusi teinud erakonnale pahatahtlikult ning menetleja hindab, milline trahvimäär vastab konkreetsele teole. Keelatud annetus ise ei jää samuti erakonnale, vaid see tuleb edasi kanda riigieelarvesse,» märkis ministeerium seletuskirjas.

Ka justiitsministeeriumile eelnõuprojekti koostamiseks suuniseid andnud põhiseaduskomisjon oli seisukohal, et rahastamisreeglite rikkumise eest ette nähtavate karistuste puhul peaks põhirõhk olema väärteosanktsioonidel ja varalistel mõjutusvahenditel. Kriminaalkaristuse võimalust pidas komisjon äärmiseks abinõuks, mida tuleks kasutada vaid erandjuhul, näiteks siis, kui tekib kahtlus isikliku kasu ebaseaduslikus saamises.

Pärast Reformierakonna rahastamisskandaali puhkemist pidasid mitmed poliitikud ja eksperdid vajalikuks kriminaalkaristuse võimaluse taastada.

Riigikogu kaotas võimaluse parteisid keelatud annetuste vastuvõtmise eest kriminaalkorras karistada 2010. aasta novembris vastu võetud seadusega, millega ühtlasi loodi erakondade rahastamise järelevalve komisjon. Muudatuste poolt hääletasid toona Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu, Keskerakonna ja roheliste saadikud ning nende vastu oli üheksa sotsiaaldemokraati.

Pärast Reformierakonna rahastamisskandaali puhkemist pidasid mitmed poliitikud ja eksperdid vajalikuks kriminaalkaristuse võimalus taastada. Sügisel ütles ka president Toomas Hendrik Ilves, et taastada tuleb selge, tegelikkuses rakendatav kriminaalkaristus keelatud annetuse vastuvõtmise, aga samuti selle tegemise eest.

Põhiseaduskomisjon võttis erakondade rahastamise ja järelevalve süsteemi ülevaatamise oma tööplaani mullu juunis. Komisjoni palvel esitasid muudatusteks ettepanekuid paljud eraisikud, kodanikeühendused ja institutsioonid ning novembri lõpuks formuleeris komisjon nende põhjal omapoolsed seisukohad. Ka justiitsministeeriumis valminud eelnõuprojekti arutamine jätkub enne eelnõu algatamist põhiseaduskomisjonis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles