Justiitsministeerium avaldas poolehoidu parlamendi põhiseaduskomisjoni ettepanekule avada arutelu selle üle, kas juriidilised isikud peaksid taas saama erakondadele annetada.
Ministeerium: ettevõtete annetuste lubamine väärib arutelu
4. märts 2013, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Hanno Pevkuri kinnitusel pole juriidiliste isikute annetuse lubamine rahvusvahelisel tasandil midagi ebamäärast ega uudset. Euroopa 43 riigist, mida ministeerium võrdles, on juriidiliste isikute annetused lubatud 34 riigis ja neist 16 riigis on sätestatud annetustele ka ülempiir. Samuti on juriidiliste isikute annetused lubatud Euroopa tasandi erakondade puhul.
«Juriidiliste isikute annetuste lubamisel tagatakse erakonna ulatuslikum riigisõltumatus. Erakonnal on laiem võimalus oma vahendeid hankida ühiskonnast ning ettevõtjatel on võimalus toetada erakonda otse juriidilise isiku kaudu,» märkis Pevkur põhiseaduskomisjonile saadetud kirjas.
Samas nentis ta, et juriidiliste isikute annetuste lubamisel võib tekkida ka oht, et äriühingud hakkavad erakondi mõjutama ning erakonnad esindama eelkõige ärihuve. Selle vältimiseks tuleks Pevkuri sõnul kaaluda piirangute seadmist, näiteks lubada juriidilistel isikutel katta 10-20 protsenti kampaaniakuludest või piirata üldsummat näiteks 100 000 euroga aastas.
Lisaks võiks tema sõnul kaaluda võimalust, et avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi osalusega ettevõtted ei saaks erakondadele annetusi teha. «Annetuste piirmäära seadmine vähendaks liialt suurte annetuste andmist ning aitaks vältida rahastamise võimalikku ebaproportsionaalset ebavõrdsust,» lisas Pevkur.
Ka põhiseaduskomisjon on pidanud vajalikuks juriidiliste isikute annetuste legaliseerimist arutada ning märkinud, et annetuste lubamisel tuleks ette näha konkreetsed tingimused.
Riigikogu keelas äriühingute annetused 2003. aasta lõpus vastu võetud seadusega, mida toetasid Reformierakonna, Keskerakonna ning toonaste Rahvaliidu ja Res Publica liikmed. Toona leiti, et erakondade vajadused peaks suuresti katma eelarvetoetus, mida ühtlasi ka tõsteti.
Praegu on põhiseaduskomisjon võtnud suunaks erakondadele ette nähtud eelarvetoetust vähendada.