Keskkonnainspektorite tähelepanu koondub 300 000-le harrastuskalastajale

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasakult keskkonnainspektsiooni nõunik Rocco Ots, keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu, keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Vasakult keskkonnainspektsiooni nõunik Rocco Ots, keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Olav Avarsalu, keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov ja keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Foto: Mihkel Maripuu

Täna aastakokkuvõtteid teinud keskkonnainspektsioon avaldas, et tahab tänavu kontrolli teraviku suunata õhku reostavatele ettevõtetele, metsateede lõhkujatele ning harrastuskalastajatele, keda Eestis on kokku 300 000.

Statistika näitab, et viimaste aastatega on olukord loodushoius oluliselt paranenud. Tuvastatud õigusrikkumiste arv oli tipus 2003. aastal, kui inspektsioon sai jälile 8256 rikkumisele. Pärast seda on eksimuste hulk ühtlaselt langenud ja 2012. aastal registreeriti neid 2604, mis on 2011. aastaga võrreldes siiski paarisaja võrra enam.

Keskkonnakaitse valdkonnas rikuti inspektsiooni andmeil mullu enim jäätme-, vee- ja välisõhu kaitse seadusi, mis peamiselt tähendab jäätmete vale ladustamise, õhu reostamise ja röövpüügi juhtumeid.

Enim näitabki tõusutrendi just kalakaitsereeglite eiramine. Mullu tuvastati neid juhtumeid 1552, mis on 132 võrra rohkem kui 2011. aastal. «Kalakaitse rikkumise arv on suur, sest kalastajaid on palju, ligi 300 000,» põhjendas inspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. Keskkonnakaitse ja looduskaitse vallas oli vastavalt 521 ja 509 rikkumist, need numbrid on samuti tõusnud.

Eelmisel aastal määras inspektsioon kokku ligi 190 000 eurot trahve. Kui veel 2000. aastal hinnati  Eestis aastas tekitatud keskkonnakahju suurust 7,5 miljonile eurole, siis mullune kahju on mõnisada tuhat eurot. See tähendab, et tekitatud kahju on määratud trahvidest umbes kaks korda suurem, välja arvatud keskkonnakaitse valdkonnas, kus trahve koguti 10 000 euro võrra kahjust rohkem.

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus pidas positiivseks, et inspektsioon on suutnud rikkumiste arvu viimastel aastatel stabiilsena hoida, mis viitab mõjusale tööle. Näiteks 2000ndate aastate alguses ülekaalukalt levinud ebaseaduslik metsaraie on saadud kontrolli alla. Nüüd tuleb keskenduda teistele sagedastele eksimustele nagu metsateede lõhkumine ja ehitusjäätmete ladustamine metsa. Kolmandana nimetas minister kalapüüginõuete eiramisele piiri panekut.

Volkov selgitas, et inspektorid ja politseinikud teevad kalastajate osas koostööd. Põhiliseks probleemiks on kalastamine kudemisajal ja see, et amatöörkalamehed püüavad kala müügiks, mis on keelatud. 

Jätkuvalt on aktuaalne välisõhu reostuse temaatika, seda näiteks Kiviõlis, Ida-Virumaal ja Muugal. «Muugal on kõigil terminalidel tegutsemisload, aga kui nad kõik koos töötaksid, siis oleks seal võimatu elada. Me oleme teinud küsitlused inimeste seas ja tulemused avaldatakse peagi. Selle põhjal saaksime kõnelda ka loa väljaandjaga, et midagi muuta,» ütles ta.  

Inspektorid hakkavad teise pilguga vaatama ka raielanke, kus peaks olema tähistatud, kes, miks ja millisel alal toimetab. Koostööd tihendatakse maksu- ja tolliametiga. «Seal, kus on ebaseaduslik metsakasutus, on tihti ka maksukuritegu mängus.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles