Reformierakond: mida peate oma eelkäijate suurimaks saavutuseks?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristiina Ojuland
Kristiina Ojuland Foto: Raigo Pajula

Postimees.ee 's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: mida peate oma eelkäijate (praegu Eestist valitud europarlamendi saadikute või oma erakonnast valitud saadikute) suurimaks saavutuseks senise europarlamendi koosseisu ajal ja miks? Vastavad Reformierakonna kandidaadid.


Kristiina Ojuland: 2004. aastal uutest liikmesriikidest valitud Euroopa Parlamendi liikmed seisid väljakutse ees ennast tõestada, panustades tugevama ja tegusama Euroopa Liidu arengusse, mis ei keskendu üksnes tollitariifide kohendamisele, vaid on maailmapoliitikas kõigis aspektides võrdväärseks partneriks teistele suurvõimudele. Leian, et meie saadikud on oma ülesandega üldiselt hakkama saanud. Näiteks Toomas Savi lülitus Euroopa Parlamendis arengukoostöö temaatikasse ning ta on kaitsnud uute liikmesriikide seisukohti Euroopa Liidu seadusandluse kujundamisel nagu ka suurendanud teadlikkust Kolmanda maailma probleemidest Eestis. Oluline on tunnetada, et näiteks Euroopa Liidu arengukoostööpoliitika ei ole midagi kauget ja hoomamatut, vaid me oleme osa sellest. Varem või hiljem jõuavad meieni ka esmapilgul kauged mured ning siis võime me vaid endid süüdistada, et ei aidanud kaasa nende lahendamisele kohapeal. Euroopa Parlamendi liikme põhiliseks ülesandeks on aktuaalsete probleemidega tegelemine, mitte pseudoprobleemidesse takerdumine.

Urmas Paet: Pean väga oluliseks näiteks kommunismikuridegude hukkamõistu ning selle temaatika teadvustamist.

Igor Gräzin: Kaks asja: Eestit on märgatud tänu isiksustele europarlamendis. Ja teine: nemad on eelkäijad ja pioneerid, kes saavad ütelda, kuidas asjad tegelikult käivad ja mismoodi saab Eestile kasulikke asju teha.  

Silver Meikar: Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmete töö on olnud pidev ning koosnenud paljudest väikestest võitudest, mis on sillutanud teed tugevama ja tegusama Euroopa Liiduni. Kuid ei maksa unustada, et Euroopa Parlament on kollektiivne organ ja sama hästi võib küsida, kes tulistas kuuli, mis võitis lahingu. Oluline on teada, et saadiku võimalused sõltuvad paljuski tema positsioonist. Ametikohad, nagu Euroopa Parlamendi asepresidendid, fraktsioonide ja komisjonide esimehed ja aseesimehed ning ka komisjonide liikmelisus jaotatakse d'Hondti meetodi alusel. Eesti puhul tähendab see paratamatult, et meie liikmed saavad valida omale positsioonid alles viimastes ringides, kui ei sõlmita poliitilisi kokkuleppeid. Kristiina Ojulandil on kõik eeldused saavutada positsioon, millest eelmise koosseisu saadikud võisid üksnes und näha.

Eesti saadikud tegid väga hea töö pronksöö järellainetuses oma Euroopa kolleegidele olukorra selgitamises.

Tõnis Kõiv: Reformierakonna saadik Toomas Savi on teinud tänuväärset tööd Euroopa arenguabi kavandamisel. Kahjuks on Eestis sellele vähe tähelepanu pööratud. Teiste saadikute tööd hinnaku nende valijad ja aatekaaslased. 

Hannes Astok: Kahtlemata oli esmakordselt Euroopa Parlamendi töös osalemine Eestile ja meie saadikutele eelkõige suur õppimine.  

Urve Tiidus: Hea küsimus. Eks see on olnud sissetöötamise aeg ja neid saavutusi pingeritta panna pole kerge, kuid neid õnneks on. Võib-olla oleks olnud suurim saavutus, kui Natura 2000 alade kavandamise poliitika oleks olnud paremini kujundatud.

Laine Jänes: Tänased kuus Eesti eurosaadikut on kindlasti Eesti eurosaadikute institutsiooni loojateks. Ja nii lähevad nad kirja ka meie ajaloo annaalidesse. Kõik järgmised Eesti esindajad saavad olla kas paremad või halvemad kui nemad. 

Mati Raidma: Esimesel vahetusel oli raske ülesanne luua üldse koht ja nägu Eesti poliitikuile Euroopa Parlamendi suures peres. Arvan, et nad said hakkama. 

Kalev Kallemets: Küsimus pole õnnestunud. Samahästi võib küsida, mis on Hiiumaa saadikute suurimad saavutused riigikogus või jalpallis vahetusmängija saavutus, sest esiteks on parlamentaarne töö meeskondlik ning teiseks Eesti on väga-väga väike riik sellele vastava esindatusega. Kahtlemata töö teiste Ida-Euroopa riikidega Venemaa tõelise olemuse teadvustamisel on kõige olulisema kaaluga, kuid asjatundmatu
oleks konkreetsete nimede esitamine saavutustena.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles