Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu liige Andres Herkel leiab, et kuluhüvitistest ei peaks saama tasuda autoliisingu makseid ning kui selline võimalus kaotada, saaks hüvitisi kolmandiku võrra vähendada.
Herkel: kuluhüvitistest ei peaks saama autoliisingut maksta
7. märts 2013, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herkel kirjutas oma blogis, et ei ole praeguse kuluhüvitiste süsteemiga rahul. «See on suur hulk halvasti eesmärgistatud raha. Riigikogu rolli ja parlamentarismi tugevdamiseks on seda võimalik palju otstarbekamalt kasutada. See aga eeldab poliitilist tahet,» ütles ta ja lisas, et Eesti võimumudel kaldub üha enam täitevvõimu tugevnemise ja riigikogu nõrgenemise suunas ning siin tuleb midagi ette võtta.
Herkel märkis, et kui nädala hakul köitis ajakirjanduse tähelepanu see, kes kasutas eelmisel aastal kuluhüvitisi kõige rohkem ja kõige vähem, siis tegelikult ei ole hüvitise absoluutsummad kuigi kõnekad.
Tema sõnul on raha kasutusviisid erinevad ja nii on mõned saadikud käinud kuluhüvitiste toel näiteks välislähetustes, milleks riigikogu kantselei muudel ridadel raha napib. «Vaielda võib selle üle, kui tulemuslik ühe või teise parlamendiliikme osalus mõnel rahvusvahelisel foorumil on, aga tõsiasi on see, et nii väliskomisjon kui ka riigikogu juhatus on selliste sõitude kooskõlastamisel üpris nõudlikud. Ja välissuhtlus on parlamenditöö lahutamatu osa,» lausus ta.
Skaala teise otsa kuulub tema sõnul aga autoliising. Tema hinnangul tegi riigikogu juhatus umbes kolm koosseisu tagasi vea, kui otsustas, et riigikogu liige võib autoliisingut kuluhüvitisest maksta.
«Otsene kulu on ikkagi kütus. Liisingumaksed seevastu valmistavad ette auto jääkväärtusega väljaostmist ja nende maksete korvamine pole põhjendatud. Kui võimalus on loodud, siis pole muidugi imestada, et seda ka kasutatakse. Aga liising ei ole nii-öelda tark raha, tark raha võiks olla ekspertiiside tellimine, koolitus ja muu selline,» märkis ta.
Ta meenutas, et autoliisingu väljaarvamine kuluhüvitiste repertuaarist oli ka üks rahvakogu ettepanekuid, mis võimaldaks kuluhüvitisi vähemalt kolmandiku võrra kärpida. «Samas möönan Tallinnast valitud saadikuna, et näiteks Võrumaa saadiku kütusekulu ongi suurem ja seda arvestades võib tema kulupiir olla kõrgemal kui linnavurlel,» lisas Herkel.
Praegu hüvitatakse riigikogu liikmetele tööga seotud kulutusi kuni 30 protsendi ulatuses lihtliikme palgast ehk kuni 1014 euro ulatuses kuus. Eelmisel aastal võisid saadikud seega kulude hüvitamiseks kasutada kokku kuni 12 168 eurot.