Euroopa Liidu majas toimunud arutelul «Naised ja kriis: Kas parem on seal, kus meid ei ole?» tutvustas Tartu Ülikooli doktorant Lee Maripuu haritud naiste väljarände kohta tehtud uuringut, mille kohaselt peljatakse Eestisse naasmisel enam elustandardi halvenemist.
Maripuu märkis, et uuringu käigus küsitleti aastatel 2010 ja 2011 lastega Eesti perekondi, kes naise töö ja eneseteostuse tõttu on kolitud välisriiki. Valimisse kuulusid tõlgid, diplomaadid, ametnikud Euroopa Liidu institutsioonide juures ja ka arstid.
Eestist lahkuma ajendas peresid eneseteostus ja paremad rahalised võimalused.
Maripuu märkis, et kui ka intervjueeritavad avaldasid soovi kunagi Eestisse tagasi tulla, peeti välismaal omandatud heaolu nivoo säilitamist Eestis keeruliseks või lausa võimatuks, kuna välismaal on nende töö märkimisväärselt paremini tasustatud kui Eestis.
Uuringu kohaselt võetakse pererände puhul arvesse erinevate pereliikmete elukaarel toimuvaid sündmusi – eelkooliealise lapsega on kergem minna välismaale elama kui juba koolis käiva lapsega. Meestele on välisriiki asumisel kergendavaks asjaoluks töö kaotus Eestis, läbipõlemine või rutiini tekkimine.
Maripuu selgitas, et laste kohanemisraskusi peetakse lühiajaliseks ning pikemas perspektiivis nähakse välismaale asumist kui laste konkurentsivõime tõstmist rahvusvahelisel tasandil.
Ta lisas, et Euroopa Liidu ametnikperede kontekstis on kodune mees tüüpiline. Paljud intervjueeritavad mehed märkisid, et Eestis ei oleks nad nõus koduseks jääma.