Eurostati andmetel on Eestis ja Lätis kõrgeim naismeedikute osakaal, kui Euroopas on keskmiselt 45 protsenti meedikutest naised, siis Baltikumis on naismeedikute osakaal üle 70 protsenti.
Eestis ja Lätis on Euroopa kõrgeim naismeedikute osakaal
8. märts 2013, 15:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastal 2010 oli Eestis ja Lätis naismeedikute osakaal 74 protsenti ja Leedus 70. Madalaim on naismeedikute osakaal Luxembourgis, Belgias, Itaalias ja Maltal.
Samuti on Eestis ka naisõpetajate osakaal Euroopa Liidu keskmisest kõrgem. Kui keskmiselt on 85 protsenti põhikooliõpetajatest naised, siis Eestis on naisõpetajate osakaal 93 protsenti. Keskkooliõpetajatest 73 protsenti on Eestis naised, suurem oli naiste osakaal vaid Lätis, Leedus ja Bulgaarias.
Euroopa Liidu majas toimunud arutelul «Naised ja kriis: Kas parem on seal, kus meid ei ole?» ütles töötukassa Euroopa tööotsingu võrgustiku teenusejuht Marta Tarks, et Eestis osaleb 72 protsenti 15-64 aastastest naistest aktiivselt tööturul, mida on rohkem kui Euroopas keskmiselt. Ka naiste töötusemäär on Eestis samuti madalam kui Euroopa keskmine.
Traks märkis, et majanduskriis mõjutas mehi tugevamini, kuna tööhõive kahanes enim ehitus- ja tööstussektoris. Meeste töötusemäär oli mullu neljandas kvartalis 10 ja naistel 8,5 protsenti.
Traksi sõnul on registreeritud töötutest 53 protsenti naised ning nad on meestest aktiivsemad töötukassa teenuste kasutajad. «Töötute naiste hulgas on aga kõrge haritud naiste arv. Töötuid bakalaureuse kraadi omanikke on naiste seas rohkem kui meeste seas.»
Töötukassa tellitud Faktum & Ariko uuringu kohaselt on välismaal töötamise vastu huvi kasvanud märkimisväärselt ning pigem minnakse ära alatiseks. Kui 2004. aastal oli püsivalt välismaale asujaid 11 protsenti vastanuist, siis eelmisel aastal juba 34 protsenti.
Palgatingimuste olulisus välismaale asumise juures on kahanenud ning kasvumärke näitavad võrreldes 2004. aastaga erialase väljakutse otsimine ja paremad riiklikud toetused. Peamiseks takistuseks välismaale tööle asumisel on isiklikud, nagu Eestisse jääv pere.