Sügiseks valmib uus streigi ja kollektiivlepingu regulatsioon
8. märts 2013, 16:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium kavatseb koostada uue streike ja kollektiivlepinguid reguleeriva seaduse, eelnõu peaks valmima tänavu oktoobris.
Seaduseelnõu käsitleb kollektiivlepingu sõlmimist, jõustumist ning kehtivuse korda, nõudeid kollektiivlepingu vormile ja sisule. Samuti kollektiivse töötüli mõistet, erinevaid kollektiivse töötüli lahendamise võimalusi, lepitamist, nõuded töösulu ning streigi korraldamiseks, väljatöötamise kavatsuses.
Sotsiaalministeerium alustas mullu kevadel iganenud kollektiivlepingu seaduse ja kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise arutamist. Ministeeriumi eesmärgiks on koostada uus seadus, mis hõlmaks mõlemat praegu kehtivat seadust. Nii oleks võimalik vältida mitmesuguseid arusaamatusi ja vasturääkivusi.
Probleemina on seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses toodud kollektiivlepingute laiendamise kehtiv regulatsioon, mis õiguskantsleri hinnangul on põhiseadusega vastuolus. Põhjuseks asjaolud, et laiendatud kollektiivlepingut sõlmida võivatele pooltele ei ole kehtestatud esinduslikkuse nõudeid, puudub sisuliselt regulatsioon laiendamise ulatuse kohta ning lepinguga seotud kolmandatel osapooltel puudub võimalus oma arvamuse avaldamiseks.
Uue seadusega on kavas pikendada toetusstreigist etteteatamise tähtaega ja ühtlasi kavatseb ministeerium seaduseelnõu koostamisel muuta oluliste teenuste loetelu, mille puhul on streikimine keelatud. Minimaalne teenindus- või tootmismaht streigi korral tuleks ministeeriumi hinnangul sätestada kollektiivlepingus, mitte riikliku lepitaja poole pöördumisega. Kokkuleppe puudumisel võiks kasutada valitsuse, tööandjate ja ametiühingute esindajatest koosneva sõltumatu organi abi.
Lisaks ametiühingute liikmetele puudutab kollektiivsete töösuhete regulatsioon ka alampalka, milles lepivad kokku tava kohaselt töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid.
Esmaspäevast Eesti Ametiühingute Keskliit volikogu uue juhina ametisse astunud Peep Peterson on varasemalt öelnud, et töösuhete reformiga tuleb alustada tööd kohe ning see loob õigusliku baasi järgmisteks aastakümneteks.