Euroopa Parlamendi (EP) saadik Tunne Kelam algatas hoiatuskirja Gruusia valitsusjuhile Bidzina Ivanišvilile, milles parlamendi liikmed väljendasid muret «demokraatia ning õiguskorra kiire taandarengu pärast Gruusias».
Kelam algatas hoiatuskirja Gruusia valitsusjuhile
8. märts 2013, 23:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Neljapäeval teele saadetud läkitusele andis oma allkirja ka EP väliskomisjoni esimees Elmar Brok, teatas Kelami büroo.
Kirja algatanute rühma kuuluva Kelami sõnul üritab võimuletulnud «Gruusia Unelma» koalitsioon saavutada riigi üle täieliku kontrolli, et muuta oma võit tagasipööramatuks. «Peaminister Ivanišvili pretsedenditu ähvarduskiri president Saakašvilile loobuda vastuseisust põhiseaduse muutmise kavadele, jõhker surve opositsiooni liikmetele, kohtusüsteemile ning sõltumatule meediale, avalik vaenu õhutamine ning valitsuse soosingul tegutsevate jõukude vägivald poliitiliste vastaste suhtes on selged tõendid sellest, et Gruusias on alanud demokraatia taandareng,» ütles Kelam pressiteates.
Ta lisas, et «ehkki peaminister Ivanišvili on korduvalt kinnitanud oma toetust Gruusia euro-atlandi suuna jätkumisele, osutavad tema teod vastupidisele».
EP väliskomisjoni endise esimehe Jacek Saryusz-Wolski arvates on Gruusias toimumas hiiliv riigipööre. Euroopa Parlamendi liikmed hoiatasid kirjas Ivanišvilit, et tema üha intensiivistuv tegevus poliitilise opositsiooni ning meedia tasalülitamisel toob kaasa Gruusia tagasilibisemise demokraatlikult arengult minevikku.
Gruusia parlament omakorda võttis neljapäeval vastu resolutsiooni, milles kinnitas Lääne-meelse välispoliitilise liini jätkumist, strateegilise partnerluse arendamist USA ja Euroopa Liiduga (EL) ning taotlust ühineda NATOga. Dokument, mida toetasid nii parlamendi enamuse moodustava valimisliidu Gruusia Unistuse saadikud kui ka president Mihheil Saakašvili opositsioonilise Ühtse Rahvusliku Liikumise (UNM) seadusandjad, sedastab, et Gruusia «ei astu diplomaatilistesse suhetesse ühegi riigiga ega liitu ühegi liiduga, mis on tunnustanud Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat iseseisva riigina või mis on okupeerinud Gruusia territooriumi.»
Üheksateistkümnest punktist koosnev resolutsioon kinnitab, et Gruusia jätkab oma demokraatlike institutsioonide arendamist ning püüab konflikte lahendada üksnes rahumeelsete vahenditega, kaasates sellesse ka rahvusvahelise üldsuse.
Gruusia on Venemaaga Lõuna-Osseetia ja Abhaasia küsimuse arutamiseks Genfis mitu kõnelustevooru pidanud, kasutades nii rahvusvahelisi mehhanisme kui kahepoolset formaati. Kõneluste eesmärk on konflikti lahendamine ja heanaaberlike suhete edendamine, seisab dokumendis.
Parlamendi esimees David Usupašvili ütles, et parlamendi enamuse ja opositsiooni toetus dokumendile «annab lootust, et leitakse kooskõlastatud lahendusi ka teistele Gruusia ees seisvatele olulistele probleemidele».
Opositsiooni parlamendipoliitik Giorgi Baramidze sõnul ei olnud tekstis kokkuleppele jõudmine lihtne ning selle sõnastus kujutab endast kompromissi. Gruusia Unistuse parlamendisaadik Giorgi Volski väitel on «kompromiss» dokumendi puhul eksitav sõna, sest Thbilisi soovi ühineda ELi ja NATOga ei vaja kompromisse.