Ansip: Eesti tervitab Euroopa Liidu Idapartnerluse algust

Raul Sulbi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina president Viktor Juštšenko, Gruusia president Mihheil Saakašvili ja Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende Prahas euroliidu Idapartnerlusprogrammi käivitamisel.
Ukraina president Viktor Juštšenko, Gruusia president Mihheil Saakašvili ja Hollandi peaminister Jan Peter Balkenende Prahas euroliidu Idapartnerlusprogrammi käivitamisel. Foto: AFP / Scanpix

Peaminister Andrus Ansip ütles, et Eesti tervitab Euroopa Liidu Idapartnerluse programmi käivitamist.

Täna Prahas toimunud Euroopa Liidu ja kuue Ida-Euroopa naaberriigi vahelisel tippkohtumisel käivitati Idapartnerluse  programm, mille eesmärk on lähendada sihtriike Euroopa Liidule, vahendas valitsuse pressiesindaja.

Lisaks õigus- ja väärtusruumi lähendamisele näeb partnerlusprogramm ette nii majandusliku kui poliitilise koostöö tugevdamist.

Euroopa Komisjoni presidendi, 27 liikmesriigi ja kuue partnerriigi vahel allkirjastati tippkohtumisel ühisdeklaratsioon, mis on aluseks uuele koostöövormile. ELi liikmete kõrval
allkirjastasid deklaratsiooni Armeenia, Azerbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina.

Peaminister Andrus Ansip pidas tänast tippkohtumist oluliseks nii Eesti kui kogu Euroopa jaoks. Nimelt seab käivitatav programm ELi tipptasandil ambitsioonikaid eesmärke, mille suunal on Eesti ELi naabruspoliitika raames juba varasemalt teinud palju tööd.

«Programm näeb ette  intensiivset dialoogi ja kogemuste vahetust ELi liikmete ja idapartnerite vahel, millest oluline osa hõlmab sihtriikide lähendamine Euroopa õigus- ja väärtusruumile,» rõhutas ta. «Loodud on raamistik, mis võimaldab igal riigil vastavalt oma võimekusele ja
reformivalmidusele liikuda ühise eesmärgi poole.»

Eesti peaminister avaldas lootust, et suure potentsiaaliga idapartnerlusprogramm rakendub täiel määral ning iga sihtriik kasutab võimalust viia oma kodanikeni edu, mis võrsub koostööst Euroopa Liiduga.

Programmis pakutakse välja koostöö formaat, mille järgi toimuks iga kahe  aasta tagant riigipeade kohtumised ning iga-aastased välisministrite kohtumised. Vastavalt allkirjastatud
deklaratsioonile jagatakse koostöö nelja valdkonda: demokraatia, haldussuutlikkus ja stabiilsus; majanduslik integratsioon ja konvergents ELi valdkondlike poliitikatega; energiajulgeolek ning
inimestevahelised kontaktid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles