Raskete kuritegude eest kinni istuv vang ei tahtnud vanglast vabaneda

Madis Filippov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Sel teisipäeval oli Viru maakohtus arutamisel eelmisel kümnendil mitmete raskete kuritegude eest 18 aastaks vangi mõistetud Anatoli Smelkovi ennetähtaegne vanglast vabastamine.

Kohus leidis, et meest ei saa enne tähtaega vanglast vabastada, sest Smelkov ise polnud vanglast vabastamisest huvitatud ning ei soovi teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga, mis teeb kriminaalhoolduse võimatuks, kirjutab Põhjarannik.

Karistusseadustiku järgi võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Teise astme kuriteo puhul peab olema ära istutud kolmandik ajast, kuid mitte vähem kui pool aastat.

Viru maakohtu kohtunik Anne Palmiste sõnul pole ennetähtaegset  vabanemist mittesoovimine vangide seas massiline, tuleb seda siiski ette eelkõige siis, kui kinnipeetaval on jäänud vähe istuda. Asi on selles, et ennetähtaegse vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus, mille käigus peab inimene järgima kontrollnõudeid, ning miinimumaeg kriminaalhooldusele allutamisel on üks aasta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles