Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerivate parteide vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kuidas suhtute Euroopa ühisesse energiapoliitikasse ja mida saaks teie seisukoha mõjule pääsemiseks europarlamendis teha? Vastavad Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) kandidaadid.
Euroopa Parlament on olnud viimased viis aastat eriti uute liikmete algatusel ühtse energiapoliitika sihiseadjaid ja suunajaid. Selle
tulemuslikum elluviimine on Lissaboni reformilepingu jõustamise ning liikmesriikide endi taga. Viimase poole aasta jooksul kaasotsustusmenetluse raames on tegeletud energiadirektiivide läbi töötamisega. Põhisõnumiks on avatud Euroopa energiaturg, kus suured energiamonopolid kaotaksid oma võimu ning tekiks aus konkurents. Selle eesmärgiks on siduda enam liikmesriikide energiaturud
üksteisega, et probleemide korral oleks võimalik reageerida.
Konkreetselt tähendaks see seda, et olukorras, kus väljastpoolt ELi tulev gaas ühel hetkel kinni keeratakse, on kiiresti võimalik ELi siseselt korraldada varustamine.
Samuti on EP vastu võtnud välissuhtlemist hõlmava energiajulgeoleku raporti, mis kutsub üles energiaküsimusi puudutavas välissuhtluses olema kindlam ja ühtsem.
Marko Mihkelson: See on üks olulisimaid teemasid, mis on läbi aegade olnud Euroopa Liidu ühendavaks selgrooks. Täna on see teema aktuaalsem kui varem, sest ühenduse sõltuvus energiaimpordist kasvab. Euroopa Parlament on üks neid institutsioone, kus erimeelsusi siluda ning ühispoliitikat kujundada.
Andres Herkel: Ühine energiapoliitika on puudulik, sest paljud riigid eraldivõetuna on meelitatud tegema separaatleppeid Gazpromiga. Samas on just Euroopa Parlament see foorum, mis saab ja peab seisma ühishuvi eest. Eesti jaoks on oluline, et Nord Streami gaasitoru ei tuleks ja Balti riigid seotaks Euroopa energiasüsteemidega.
Liisa Pakosta: Ühine energiapoliitika on väga uus asi. Tõsiselt hakati selle peale mõtlema alles pärast 2006. aasta «uusaastatervitust», mil Venemaa keeras kinni Euroopasse jooksva gaasi. Seetõttu pole ELi
energiapoliitikalt mõtet veel nõuda samalaadset katvust ja selgust nagu näiteks põllumajandus- või kaubanduspoliitikalt. Aga areng on olnud kiire ja üldiselt õiges suunas. Euroopa tulevikuvõti on energeetilises sõltumatuses Euroopa-välistest taastumatutest
loodusvaradest ja toetumine enda taastuvatele energiaallikatele, aga selle saavutamiseks peavad teadlased ja innovaatiliselt mõtlevad pead
suutma veel imesid korda saata. Eesti saadikud peavad suutma oma läänepoolsetele kolleegidele vägagi ilmekalt selgeks teha, mida tegelikkuses tähendab sõltumatus. Mitmed kolleegid on, mulle tundub, täna veel pisut illusioonide kütkeis, kui pehmelt väljenduda.
Anna-Greta Tsahkna: Euroopa ühtse energiapoliitika vallas on mitmed positiivsed sammud astutud, kuid paljudes on küsimustes on vaja veel üksmeelele jõuda. Eesti seisukohtade selgitamine ja põhjendamine saabki olla see, kuidas
mõjule pääseda.