Kaitseväelaste palk tõuseb aprillis keskmiselt 17 protsenti, kõige enam saavad juurde allohvitserid ja nooremohvitserid.
Kaitseväelased saavad aprillist rekordilise palgatõusu
13. märts 2013, 00:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel neljapäeval kirjutas kaitseminister Urmas Reinsalu alla määrusele kaitseväelaste palgaastmestiku kohta, mille alusel kaitseväe juhataja tõstab alates 1. aprillist alluvate palka.
«Mul on selge käsk, et mingit rehepappi ja trikitamist ei tohi olla, igaüks hakkab rohkem saama,» selgitab kaitseväe peastaabi personaliosakonna juht kolonelleitnant Peeter Läns. Lihtsamalt öeldes, kui kaitseväelased aprilli lõpus oma pangakontole sisse logivad – siis laekub uue korra järgi esimene palk - peavad nad eest leidma suurema numbri kui märtsi lõpus.
Ka minister Reinsalu kinnitab, et andis konkreetse juhtnööri, et tõusu aluseks on märtsi lõpu seisuga kaitseväelaste arvetele laekuv kogusissetulek, et mingite lisatasude või koefitsientidega susserdamist ei tule, et ei ole statistikaga mängimine, vaid päris raha. On ju erinevates kohtades palgatõusust rääkides olnud juttu sellest, et palk küll tõuseb, aga muid boonuseid kärbitakse, nii et kokkuvõttes rohkem raha kätte ei saa. Praegu lubavad aga nii ministeerium kui peastaap, et tuleb päris.
Keskmiselt tõusevad 3100 kaitseväelase palgad aprillis 17 protsenti. Kaitseministeerium on käesolevaks aastaks selle jaoks leidnud 12,7 miljonit eurot. Kõige enam tõuseb aprillis palk vanemallohvitseridel (veeblid) 19,2 protsenti ja nooremallohvitseridel ning nooremohvitseridel 17,7 protsenti. Näiteks nooremleitnandi auastmes rühmaülem, kes praegu saab 935 eurot kuus, hakkab saama vähemalt 1200 eurot kuus. Täpsustuseks muidugi, et jutt käib brutopalgast.
Kuigi palk kerkib kõigil, on tõusteravik suunatud just allohvitseridele. Kaitseväe keeles on need inimesed, kes töötavad «põllul», see tähendab õpetavad ajateenijaid, käivad metsas õppustel, nad on teeninud kaitseväes kümmekond aastat, aga samas veel vanuses, kus väga konkurentsivõimelised ka tsiviilteravik. Nad on esimene riskirühm, kes masu aegse palgalangetuse ajal liikuma hakkas. Teine riskirühm on igasugused spetsialistid mingist konkreetsest erialast, kelle kaotamine on kaitseväele eriti valus. Nendeks võivad olla kes iganes, lennujuhid, meedikud, IT-spetsid või suurtükiväelased.