Rootsi julgeolekupoliitika eksperdi Wilhelm Agrelli arvates läks Rootsi Afganistani ilma strateegiata, selgub eile ilmunud raamatust « Ett krig här och nu» («Sõda siin ja praegu»).
Professor: Rootsi läks Afganistani ilma strateegiata
13. märts 2013, 12:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raamat on vastuseks suurele hämmingule, selgitas Lundi ülikooli professor Agrell, vahendas Helsingin Sanomat.
Agrell sattus segadusse veebruaris 2010, tegelikult juhtus nii kogu Rootsiga. Nimelt langesid Afganistanis kaks Rootsi sõdurit ja nende tõlk. Tegemist polnud esimeste rootslastest
ohvritega, kuid hämmingut tekitas see, et ründajaks osutus Afganistani politseinikuks maskeerunud mees.
«Seda, miks nii juhtus, ei osanud kuidagi põhjendada. Ma ei mõistnud, mis Afganistanis juhtus, kuigi olin Rootsi julgeolekupoliitikal hoidnud silma peal 40 aastat. Ja kui mina juba ei saanud aru, siis tekkis küsimus, et kas keegi üldse mõistis?»
Professor Agrell selgitab, et Rootsi ei läinud Afganistani sõdima, vaid toetama tsiviilühiskonna taastamist. «Täiesti jahmatav, kuidas Rootsit on kõnealuses tsiviilülesandes tabanud ebaõnnestumine, kuigi riik pidi selles osas olema parim.»
Professor pole leidnud Rootsi ja Soome vastutusalalt viiteid õnnestumistest. «Selle põhjuseks on väga halb organiseerimistöö kodumaal. Pole suudetud ära määrata seda, mida peaks Afganistanis üldse tegema. Tsiviil- ja militaaroperatsiooni ühendamine on täielikult ebaõnnestunud.»
Rootsi liitus 11 aastat tagasi Afganistani-missiooniga solidaarsusest Ameerika Ühendriikidega Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktorne tabanud rünnaku tõttu. Seda, mis ootab ees, professori sõnul süstemaatiliselt läbi ei töötanud. «Rootsi läks Afganistani ilma strateegiata,» kinnitas ta.
Samas kõikuvas paadis on Agrelli sõnul ka soomlased. «Ma puudutan Soomet oma raamatus põgusalt. Selge, et Soome tahab hoida operatsioonis madalat profiil ja teeb seda edukalt.»
Kui on võimalik, siis soomlased varjavad rootslastest osavamalt seda, millega Afganistani-operatsiooni puhul tegemist on. «Soomlased vist mõtlevad ikka, et sõdurid osalevad Afganistanis rahuvalvemissioonil,» rääkis ta. «Tegelikult ollakse seal sõdimas.»
Afganistani-operatsioon muutus sõjaks hiljemalt 2010. aasta suvel. Ameerika Ühendriigid muutsid 2009. aastal ISAFi väekontingendi taktikat, kuna professori sõnul sai neil mässulistest villand.
Ühiskonna ülesehitamine jäi kõrvale ja algas võitlus mässulistega. Enam ei piisanud patrullimisest ja enesekaitsest, vaid tegemist oli lahinguülesannetega.
Agrell peab eriti problemaatiliseks Rootsi ja Soome operatsioonide alistatus USA-le. Ameeriklased ei küsi, et kas tulete kaasa, vaid nad küsivad, mitu sõdurit tuleb, tõdes ta.
Kui taktika muutumist märkasid Rootsi kaitsejõud ja valitsus, siis parlamendis, kus missiooni jätkumist hääletatakse igal sügisel, sellest aru ei saadud, väidab Agrell.
Põhiosa Afganistani-raportitest on salajased. Pilti sellest, mis on poliitiliste otsuste taga, on keeruline saada. «Rahvasaadikud on hääletanud operatsiooni jätkamist aasta-aastalt tajumata, millal sõja künnis ületati,» rääkis ta.
Alternatiiv oleks ka olnud olemas ja selleks oleks olnud Afganistanist lahkumine, tõdes professor.