Riigikogu õiguskomisjoni esimehe, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva Marko Pomerantsi sõnul pole rahvakohtunike süsteemil praegusel kujul mõtet, mistõttu tuleks see institutsioon kas kaotada või hakata sellesse märksa enam panustama.
Pomerants: praegusel kujul pole rahvakohtunike süsteemil mõtet
13. märts 2013, 12:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvakohtunike institutsiooni kaotamist arutas õiguskomisjon eile koos Harju maakohtu esimehe Helve Särgava, justiitsministeeriumi asekantsler Marko Aaviku, riigikohtu kriminaalkolleegiumi nõuniku Allan Plekksepa ja MTÜ Rahvakohtunike Liidu esindajatega.
Pomerants ütles Postimehele, et kui lähtuda kogu riigi õigusemõistmisest ja rahvakohtunike osast selles, siis on kaks teed: kas panustada sellesse institutsiooni senisest oluliselt rohkem, mis tähendab rahvakohtunike koolitatamist ja seeläbi kvaliteedi tõstmist, või institutsioon tõesti kaotada. «Praegusel kujul, kui sellesse ei panustata, pole süsteemil mõtet,» lausus ta.
Tema sõnul pöördub õiguskomisjon nüüd kohtute haldamise nõukoja poole, et ka nõukoda esitaks rahvakohtunike institutsiooni osas oma seisukoha. «Vastusest tulenevalt saab juba edasi vaadata, mida sellega peale hakata,» ütles Pomerants.
Rahvakohtunike institutsiooni kaotamise ettepanekuga pöördus veebruari alguses õiguskomisjoni poole Harju maakohtu esimees Helve Särgava, kelle sõnul tuleneb rahvakohtunike institutsioon kui selline eelmisest riigikorrast. Tema sõnul õigustasid nad siis ennast täielikult, sest toonastel rahvakaasistujatel oli ka õigus asendada lihtsamate asjade arutamisel kohtunikku.
«Olles ka ise eelmise riigikorra ajal kohtu esimees, määrasin ma mitmel korral rahvakaasistuja kohtuniku pikaajalise haiguse või ka puhkuse ajal kohtuniku asendajaks. See oli väga efektiivne, kuivõrd juriidilise haridusega rahvakaasistuja, kui ta oli läbinud ka vastava koolituse, mida kohtus ise tegime, oli tõepoolest võimeline lihtsaid kohtuasju arutama. Tänases seaduses seda võimalust ei ole ning neil on ainult rahva esinduse funktsioon,» märkis ta.
Särgava sõnul on rahvakohtunikel seejuures rahva esinduse funktsioon ainult esimese astme kuritegudes, samas kui tema hinnangul on esimese ja teise astme kuriteoasjad nii menetluslikult, juriidiliselt kui ka üldsuse huvi mõttes võrdsed. «Siin on isegi väike vastuolu, et miks mõnedes kuriteoasjades me oleme volitanud neid rahvast esindama ja teistes mitte,» leidis ta.
Muu hulgas tõi ta esile ka, et kriminaalasjade juriidilise keerukuse tõttu ei olegi mõeldav, et juriidilise hariduseta ehk mõne teise eriala inimene oleks võimeline kohtuniku rolli täitma ja teda tõendite hindamisel abistama. «Siin ei aita ka rahvakohtunike koolitamine kursuste näol. Ega ka mind juristina ei ole võimalik mõne kursusega koolitada kirurgiks,» märkis Särgava ja avaldas veendumust, et kuna Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem, on kohtuotsuse seaduslikkuse ja õigluse kontroll ka muidu igati tagatud.
Praeguse kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt arutab maakohtus esimese astme kuritegude kriminaalasju kohtukoosseis, kes koosneb eesistujast ja kahest rahvakohtunikust. Teise astme kuritegude kriminaalasju, samuti kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik üksi.